POLIITIKA
Kelam Isamaaliidu ja Res Publica ühinemisest

Head erakonnakaaslased,
Eesti poliitikas valitseval taustal, kus poliitikat tehakse rahastajate, mitte oma valijate huve arvestades, kus võimupirukast osasaamiseks ollakse valmis ühte heitma ükskõik kellega, on Isamaaliidu ja Res Publica ühinemisplaan hea uudis.


Usun, et ühinenud erakond pakub kodanikule reaalse alternatiivi. Tegemist pole järjekordse verisulis, uut poliitikat tõotava erakonnaga, vaid tugevnenud jõuga, mis kannab endas Isamaaliidu liikmete näol taasiseseisvunud Eesti esimeste demokraatlike erakondade järjepidevust ning mille mõlemal osapoolel on seljataga nii riigivalitsemise- kui
opositsioonikogemus.

Isamaaliidu ja Res Publica ühendamise idee ei ole uus, kuid see vajas aega küpsemiseks. Isamaaliit polnud valmis laskma end 2003.a. valimised võitnud Res Publica poolt alla neelata. Ja talitas õieti. Viimase valitsuskriisi ajal tegin Isamaaliidu esimehena ettepaneku paremjõudude koostööks. Paraku olid Res Publica kui ka Reformierakond tookord huvitatud esmajoones võimuliidu säilitamisest, mitte pikaajalise, ühistele väärtustele ja vastutusele tugineva partnerluse loomisest. Mul on hea meel, et viimane aasta on kõiki osapooli sellele ideele nii palju lähemale toonud.
Praeguseks oleme jõudnud võrdsete partnerite kokkuleppeni.

Ühinemisvalmidus pole mitte nõrkuse, vaid tugevuse ilming. Viimastel päevadel on meie ühinemisidee ka rahvusvahelisel tasandil palju toetust leidnud. Kuuluvad ju mõlemad erakonnad Euroopa Rahvaparteisse, mis märtsi viimastel päevadel pidas Roomas oma kongressi. Meie vanad koostööpartnerid, Euroopa kristlik-demokraatlikud ja konservatiivsed parteid, kellega Isamaaliidu eelkäijad lõid suhted juba 17 aastat tagasi, käsitavad sarnase maailmavaatega erakondade koondumist kui märki meie küpsusest, vastutustundest ja selgest nägemusest. Samuti on poliitikamaastiku selginemine märgiks Eesti poliitilise kultuuri tugevnemisest. Pakkudes kodanikele selgemaid valikuid, motiveerime me neid osalema demokraatlikus
protsessis.

Ühinemise tegelik elluviimine alles algab. See on arusaadavalt keerukas, head tahet, kuid ka põhimõttekindlust ja püsivust nõudev tegevus. Koos Mart Laari ja paljude teiste võitluskaaslastega oleme seda juba kogenud aastail 1994-95, mil teostasime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" liitumise.
Isamaaliidu kui vanema ja kogenuma eriline vastutus on seista meie ainulaadse rahvuslik- konservatiivse järjepidevuse ja pärandi eest. Peame alati meeles pidama, et teostame ühinemist esmajoones mitte ühe või teise erakonna edu, vaid Eesti pikaajaliste rahvuslike huvide kindlustamise nimel.
Kui lähtume sellest seisukohast, siis võime lootusega tulevikku vaadata.

Usun võrdsete partnerite vahelise sünergia tekkimisse, mis saab toimida vaid Eesti rahva huvides. Ja ärgem võtkem väljakäidud nime liiga murelikult - seda võib käsitada ühinemisprojekti esialgse märksõnana. Kõike peavad ju
lõplikult kinnitama kummagi erakonna volikogud ja suurkogud.

Tunne Kelam

ERSP esimees 1993-1995
Isamaaliidu esimees 2003-2005


Kommentaarid | Lisa kommentaar
 
HK | 08.04.06
Isamaaliidu valijana ma edaspidi sellisest aust nähtavasti loobun. Ma ei kavatse oma häält anda partei poolt, mis ühineb Res Publikaga. Res publika on teatavasti see kollektiiv, kes Lihulas läks kumminuiadega oma rahva - eestlaste vastu, samal ajal seisab okupantide mälestuseks kuju Tõnismäel. Kas selline ongi ühine nägemus???
Ja mis asi on "Eesti Eest"???
Kahtlaselt sarnane ühe teise loosungiga "Igaühe eest".
See Isamaaliidu ja Res Publika ühinemine imeb täiega. Polegi enam kellegi poolt valida:S.
vader | 08.04.06
Isamaa võiks vähemalt jääda.Näiteks:Konservatiivne rahvaerakond "Isamaa"
Voodoo | 08.04.06
Võiks ühinemise korral nime ikkagi isamaaliiduks jätta.
 
Lisa kommentaar:
Nimi: E-mail:
Kommentaar:
 
TagasiÜles