ET EESTI ELAKS

ET EESTI ELAKS - see ja ainult see on Isamaaliidu tõeline eesmärk ja paleus, mida teenib kogu meie tegevus oma lähemate ja kaugemate sihiseadmistega. Selleks ja ainult selleks on Isamaaliit loodud, kutsutud ja seatud.

EESTI - see on eesti rahvas oma isamaal, elamas ja korraldamas Eesti elu eesti moodi, loomas ja kujundamas oma kultuuri ning suhtlemas vabalt ja võrdväärselt teiste maailma rahvastega. Sellise Eesti uks on lahti kõigile, kes oskavad austada eestlaste elukorralduse kirjutatud ja kirjutamata reegleid ning tahavad olla osaks meie ühiskonnast. Eesti - see on täisväärtuslik, elus ühiskond, end vabalt teostavad inimesed oma isamaal, mitte paene kaldamaa üksinda. Eesti on osaks maailma kultuurist, ta on ainukordne nagu kõik rahvad ja kultuurid. Hoida Eestit - see on meie kohus mitte üksi iseenda, vaid kogu inimkonna ees. EESTI ELAGU!

ET EESTI ELAKS, selleks peab kestma EESTI RAHVAS.

Eesti rahvas - need oleme meie, kes me tunneme end eestlastena. Me hoiame eesti keelt, austame oma esivanemate pärandit ja oskame seda elava ning arenevana edasi kanda. Et eesti rahvas kestaks, peab Eestis sündima PALJU LAPSI. Ilma lasteta hääbuks keel ja kaoks rahvas, ükskõik millist edu me ka ei saavutaks muudes eluvaldkondades.

ET EESTI RAHVAS KESTAKS, selleks peab Eestis sündima palju eesti lapsi.

ET EESTI ELAKS, selleks peab kestma EESTI RIIK.

Vaid 1918.aastal võitluses loodud ning 1991.aastal rahumeelselt taastatud Eesti riik suudab tagada eesti rahvale, keelele ja kultuurile arengu. Eesti riigi julgeoleku kindlustamine eeldab avatud suhtlemist maailmaga ning samu väärtusi jagavate sõprade leidmist. Ainult sellisel kombel saame tagada kindla tuleviku praegustele ja järeltulevatele põlvkondadele. Samas tuleb maailmaga suhtlemisel mitte seada ohtu oma põhiväärtusi ega Eesti tulevikku.

ET EESTI RIIK KESTAKS, selleks peame maailmaga avatult suheldes tagama oma riigile julgeoleku.

ET EESTI ELAKS, selleks peab tugevnema EESTI PEREKOND.

Kõik perekonnad vajavad inimväärseid elutingimusi, kindlustunnet tuleviku suhtes ja väärikat kohta ühiskonnas. Sellele ja nimelt sellele peavad olema suunatud meie MAJANDUSLIKUD PÜRGIMUSED. Eesti peab olema kaasaegse majandusega riik ja suutma kaasa rääkida rahvusvahelises majanduselus, osaledes selles nii võrdväärse partneri kui ka eeskujuna.

Tänastel pingutustel majanduslikult tugevama, demokraatlikuma ja inimkesksema riigi ülesehitamisel, eesti keele ja kultuuri säilitamisel ning arendamisel on mõte vaid siis, kui on, kelle jaoks seda teha. Majanduslik edu peab tagama Eesti jätkusuutliku arengu, kaasa aitama üldisele elukvaliteedi tõusule ja perekondade tugevnemisele, et sünniks rohkem lapsi - elu edasiviijaid.

ET EESTI PEREKOND TUGEVNEKS, selleks peab Eesti olema majanduslikult edukas.

ET EESTI ELAKS, selleks peab säilima EESTI KEEL JA KULTUUR.

Meie lapsed peavad kasvama üles eesti keele, kultuuri, kommete ja väärtushinnangute keskkonnas. Selleks omakorda peab jätkuma eesti kultuuri ja keele järjepidev areng, samuti peab paranema nende kättesaadavus ja ligitõmbavus mitte-eesti päritoluga kaasmaalaste jaoks. Eesti kultuur ei saa jääda kõrvale üleilmsetest arenguprotsessidest, ent me ei tohi nendega ka pimesi kaasa minna. Eestilik elukorraldus, kultuur, tavad ja väärtushinnangud peavad moodustama sõela, mis laseb läbi laias maailmas pakutavast meile vastuvõetava ja hoiab eemal selle, mis võõras või vaenulik. Austus mineviku vastu ja toetumine traditsioonidele aitab edukalt vastu võtta tuleviku väljakutseid.

ET EESTI KEEL JA KULTUUR SÄILIKS, selleks peab jätkuma eesti keele ja kultuuri järjepidev areng ning Eestis peab esikohal seisma eesti keel ja eesti traditsioon.

ET EESTI ELAKS, selleks peab säilima meie MAA - LOODUSRIKKUSED JA KAUNID MAASTIKUD. Seda maad on loonud ja kujundanud meie esivanemad paljude sugupõlvede jooksul ja seda ei saa lahutada meie keelest, kultuurist ega ühisest teadvusest. Vaid sellel maal - nende järvede, metsade, põldude ja rannamaastike rüpes, ent ka endapäraseks kujundatud linnakeskkonnas - püsib meie rahva nägu ja meel. Eesti võimalikult ühtlane asustatus suurendab rahva elujõudu, parandab riigi julgeolekut ning vähendab raiskamist.

ET EESTIMAA LOODUSRIKKUSED JA KAUNID MAASTIKUD SÄILIKS, selleks peame olema oma maa peremehed.

ET EESTI ELAKS, selleks peab igaüks meist püüdlema TÄIUSLIKKUSE POOLE.

Kristlike demokraatidena ja alalhoidlike aadete kandjatena väärtustame inimese vaba eneseteostust, mis on samas lahutamatu kristlikest, üldinimlikest kõlblusnormidest ja vastutusest. Igaühe vastutuse suurenedes kasvab ta vastutus iseenda, ligimese, kogukonna ja riigi ees.

ET EESTI ELAKS, tuleb vahet teha õigel ja valel ning nõuda TÕDE JA ÕIGUST.

PAREMA ELU NIMEL

Isamaaliit asutati Rahvusliku Koonderakonna “Isamaa” ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ühinemisel 2.detsembril 1995.aastal Tallinnas. Isamaaliidu juured ulatuvad Eesti vabadusvõitluse perioodi - Hirvepargi, Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Kongressi aegadesse.

Isamaaliit on rahvuslikke, kristlik-demokraatlikke ja alalhoidlikke aateid kandev rahvaerakond. Isamaaliit on paremerakondi liitva Euroopa Demokraatliku Liidu (EDU) ja Rahvusvahelise Demokraatliku Liidu (IDU) liige ning Euroopa Rahvapartei (EPP) assotsieerunud liige.

Isamaaliit on taasiseseisvunud Eesti edukaim erakond. Kauem kui keegi teine oleme kandnud vastutust Eesti arengu eest. 1992-1994 pööras “Isamaa” valitsus Eesti idast läände ning teostas valusad, kuid vajalikud reformid, mis panid aluse Eesti edule. Selleks tuli langetada raskeid otsuseid, mille tegemata jätmine oleks hoidnud kõrgemal Isamaaliidu populaarsust, kuid kahjustanud Eesti huvisid. Eesti tulevik on Isamaaliidulekõige tähtsam. 1999.aastal usaldasid valijad Eesti juhtimise taas Isamaaliidu kätte. Isamaaliidu juhitava valitsuse eesmärk oli muuta pööre läände pöördumatuks. 1999-2002valitsuse hoitud kurss viis Eestit oma eesmärkidele lähemale. Üleminekuperiood Eestis on lõppemas. Oleme sisenemas uude ajastusse, kus tuleb taas võimalikult täpselt määratleda tähtsamad prioriteedid.

Isamaaliit on erakond, mis maailmavaateliselt tugineb kõigi inimeste vabaduse ideele ja põlistele kodanlikele väärtustele. Perekond, haridus, aus töö, isamaa ja usk ning õiguste ja kohustuste tasakaal on need kodanikuväärtused, mis on ka Isamaaliidu põhiväärtused.

Solidaarsuspõhimõttest lähtudes tagab ühiskond elamiseks vajaliku miinimumi kõigile. Kodanikud, kes oma igapäevase tööga loodud väärtustega ehitavad üles riiki, vajavad rohkem tähelepanu ja lugupidamist ning eneseteostusvõimalusi.

Isamaaliit kui rahvaerakond koondab erineva sotsiaalse päritoluga, erineva vanuse ja erinevate elukutsete ning huvialadega mehi ja naisi, kes on koondunud ühiste veendumuste, aadete ja eesmärkide alusel.

Isamaaliit on avatud ja demokraatlik erakond, mis ühendab isiksusi, kellel on õigus ja vabadus oma arvamusele. Isamaaliidus on ruumi erinevatele arusaamadele ja mõttevahetusele Eesti tuleviku jaoks oluliste küsimuste üle. Seda loomulikult lähtudes programmis toodud Eesti püsima jäämiseks vajalikest peamistest põhimõtetest, mis on Isamaaliidu jaoks ka koostöö lähtepunktiks teiste poliitiliste erakondadega.

Isamaaliit soovib oma tegevuses lähtuda vastutuse ja hoolivuse printsiibist. Me hoolime oma maast ja rahvast ning seame oma tegevuse sõltuvusse nende vajadustest. See ei vabasta meid aga vastutusest langetada otsuseid, mis viivad Eestit edasi. Isamaaliit on seda suutnud ja suudab teha ka siis, kui sellised otsused on nende tegemise hetkel hädavajalikud, kuid ebapopulaarsed. Isamaaliit on erakond, mis on seadnud oma kõrgeimaks eesmärgiks hoolitsuse Eesti püsimise eest.

Isamaaliidu poliitika lähtub ideaalidest ja veendumustest, mida väljendab käesolev programm. Eestil on XXI sajandil võimalik edu saavutada otsides ja leides tasakaalu pere tugevnemise, rahvuse püsimise ja riigi julgeoleku vahel. Nendele kolmele prioriteedile tugineb kogu Isamaaliidu programm. Isamaaliit on veendunud, et jäädes kindlaks oma tegevust seni kandnud aadetele, suudame tagada Eestile parema tuleviku.

PERED TUGEVAKS

ET EESTI ELAKS, selleks peab kestma EESTI RAHVAS. Eesti rahvas  need oleme meie, kes me tunneme end eestlastena. Me hoiame eesti keelt, austame oma esivanemate pärandit ja oskame seda elava ning arenevana edasi kanda. Et eesti rahvas kestaks, peab Eestis sündima PALJU LAPSI. Ilma lasteta hääbuks keel ja kaoks rahvas, ükskõik millist edu me ka ei saavutaks muudes eluvaldkondades.

ET EESTI ELAKS, selleks peab sündima palju lapsi.

Isamaaliidu eesmärk on perekeskne ja lapsesõbralik ühiskond, kus igal perel on oma kodu, toit laual ja kus pereliikmetel on hing hoitud ja vaim ergas.

Isamaaliit leiab, et perepoliitika arendamisel on riigil perekonna kõrval oluline osa. Samas arvame, et sotsiaaltoetuste tõstmine ei ole sündivate laste arvu suurenemise ainsaks motivatsiooniks. Olulisem on riigi ja teiste institutsioonide tunnustav suhtumine.

Tehes maksusoodustusi lastega peredele ja toetades lapsi mitmel erineval moel, investeerib riik oma tulevikku.

Isamaaliit

• tagab lapsi soovivale vanemale kindlustunde ja toimetuleku lapse sündimisel perekonda
• loob soodsad tingimused noortele peredele oma kodu rajamiseks
• toetab perekondi sellises ulatuses, mis võimaldab lapsi kasvatada ning loob võimaluse lastel end sihipäraselt arendada.
• loob paindliku töökorralduse abil vanematele võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks ning toetab lapse kõrvalt tööturule tagasipääsemist
• muudab last ümbritseva keskkonna turvalisemaks

PEREKONDA JA LAPSI VÄÄRTUSTAV POLIITIKA

Isamaaliidu ideaal on terve pere. Kui pere on terve, siis tunneb ka iga pere liige end tervena. Terve inimene loob aluse tervele rahvale. Terve tähendab ka terviklikkust ning selline pere vajab ühiskonnalt tunnustamist ja lugupidamist.

Isamaaliit peab ideaaliks traditsioonilist mehe ja naise vahel sõlmitavat seaduslikku abielu, mis suurendab kindlustunnet perekonnas ja loob stabiilsust ühiskonnas.

Isamaaliit peab vajalikuks aidata noorperesid kodu loomisel; toetada laste sündimist ja kasvatamist; tugevdada perekonda ja kindlustada pereliikme vanaduspõlv.

Kui noored abielluvad, tuleb neid kodu soetamisel toetada soodsa krediidisüsteemiga. Peame vajalikuks rakendada süsteem, kus iga lapse sünniga kustutatakse teatud protsent kodulaenust. See annab noortele julguse oma pere planeerimisel ja kodu soetamisel.

Lapse sünniga kaasnevat vaesusriski tõusu peres tuleb vähendada.

Tulumaksuvaba miinimumi andmisel tuleb arvestada kõiki lapsi peres.

Riik toetab peret summas, mis on sõltuv laste arvust. Lasterikaste perede toetust on vaja suurendada. Lapsehooldustasu ehk koduse vanema palka tuleb tõsta.

Peab tagama, et iga riiklikult määratud toetus, mis on suunatud lastele, lasteni ka jõuaks.

LAST PEAB ÜMBRITSEMA TURVALINE KESKKOND

Soovime, et igal lapsel oleks pere. Iga laps vajab vanemate armastust, hoolitsust, tuge, eeskuju ja autoriteeti. Vanemliku hoolitsuseta lastele tagada eestkoste- ja hooldusperede abiga kasvamiseks samad võimalused kui peres kasvavatel lastel.

Perekondade ja rahvastiku kasvu peamine eeldus on riigi, perekonna ja üksikisiku turvalisus. Pere turvalisuse tagamise eest kannavad vastutust vanemad, aga koos nendega ka sugulased, kasvatajad, õpetajad, kool ja omavalitsus, samuti riigi õiguskaitsesüsteem.

Riski- ja tänavalaste ning perevägivalla all kannatavate pereliikmete jaoks on vaja arendada turvakodude ja tugiperede süsteem.

PEREKONNA TUGEVDAMINE

Laps saab rahulikult kasvada vaid tugevas perekonnas. Ennetav abi koolitusena on niisama tähtis kui abi tagamine hädaolukordades. Sellest lähtudes tahame välja arendada perekoolitus- ja nõustamiskeskuste võrgu.

Kui isa või ema jääb lapse kasvatamiseks koju, kaotab ta kvalifikatsiooni või koha tööturul. Soovime, et lapsevanem saaks uuesti tööturule tagasi vähima viivitusega töökoha otsingul ja kvalifikatsiooni vähima kaotusega. Lapsevanemale tuleb luua tagatised tema töökoha säilimiseks ning aidata tal osalise tööajaga töötamise kaudu säilitada edasiseks tööks vajalik kvalifikatsioon.

Perekonda kui institutsiooni aitab tugevdada hoolitsus lapsi kodus kasvatanud vanemate eest, kelle pension võib kodus veedetud aja tõttu jääda väiksemaks. Laste kasvatamisele kuluvat aega tuleb arvestada pensionikindlustuses, pensioni suurus tuleb siduda laste arvuga.

HOOGU NOORTELE

ET EESTI ELAKS, on vaja, et järjepidevust kandev, põlvkonda uuendav jõud – noorsugu, kannaks edasi neid väärtusi, mille nimel nende esi-isad on võidelnud, et nende julgetel püüdlustel jõuaks eestluse aade ja vaimujõud maailma erinevatesse eluvaldkondadesse.

ET EESTI ELAKS, peab noorsugu olema õpihimuline ja teotahteline.

Isamaaliit arvab, et riigil on tähtis osa noorsoopoliitika kujundamisel. Samas usub Isamaaliit noorte suutlikusse ise enda eest vastutada. Isamaaliidu eesmärk on luua noortele tingimused, et nad saaksid ise enda eest seista ning end teostada.

Isamaaliit

• töötab välja ja rakendab riikliku noorsoopoliitika
• tagab noorte enesealgatusrühmade ja noorteühenduste ning riikliku noorsoopoliitika koostoime
• loob noortele elluastumiseks vajalikud tingimused

NOORTE JÕUD EESTI TEENISTUSSE

Noortes peituva potentsiaali paremaks kasutamiseks tuleb välja töötada ja rakendada efektiivne noorsoopoliitika, tagades ühtlasi nii riigi- kui ka kohalikes eelarvetes selle elluviimiseks vajalikud vahendid. Noorsoopoliitika elluviimise struktuur igas maakonnas ja omavalitsuses (suuremates linnades igas linnaosas) koos noorsootöötajaga peab hakkama toimima. See aitaks kaasa noorte, eriti alaealiste õigusrikkujatemõjutamise tervikliku süsteemi loomisele ja noorukite kuritegevuse ennetamisele. Riik peab pöörama senisest rohkem tähelepanu võitlusele narkomaania vastu.

Noorte enesealgatust saab riiklikult toetadanoorsooühenduste ja organisatsioonide kaudu.

Noored ja noorsooühendustel peavad saama oma väljundi valitsusse ja riigikokku ning kohalikesse omavalitsustesse. Riik peab edendama laste ja noorte eneseteostuseks vajalikku infrastruktuuri.

Noortele elluastumiseks vajalike tingimuste tagamiseks on vaja välja töötada ja ellu viia noorte tööhõive programm, kus erilise tähelepanu all oleks tööhõive maal. Igas maakonnas peab olema hästi toimiv kutsenõustamissüsteem.

HALLPEAD AUSSE

ET EESTI ELAKS, peab Eestis säilima side põlvkondade vahel. Seenioride vankumatu tahe on kanda rahvuslikke ja alalhoidlikke väärtusi. Seeniorid on põlvkond, kes on kandnud vabaduse aadet läbi okupatsiooniaastate.

ET EESTI ELAKS, peame olema vaba ja ühtehoidev ühiskond igale eale.

Isamaaliit arvab, et seenioride enesega toimetulekul on tähtis eaka inimese enda elujaatav hoiak ja perekonna toetus, mitte ainuüksi pensionide ja sotsiaaltoetuste suurus. Isamaaliidu eesmärgiks on tagada seenioridele väärikas elatustase. Tugevdades põlvkondadevahelist sidet, anname järeltulevatele põlvedele edasi aegade jooksul kogutud väärtused.

Isamaaliit

• toetab seenioride aktiivselt väärikat enesega toimetulemispoliitikat
• pooldab eakate kogemuste ja noorte jõu ühendamist kõigil tasanditel
• täiendab pensionireformi neljanda sambaga
• aitab kaasa pensionireformi lõpuleviimisele tagamaks vanemale põlvkonnale kindlustatuse
• aitab kaasa eakate rakendamisele osalise tööajaga tööhõives ühiskonnale vajaliku täiendava ressursi loomisel

Eesti riik peab tagama seenioridele väärika toimetulekuvõimaluse. Selleks peab kavandatud pensionireform käivituma ning hästi toimima. Riik peab tagama pensionifondide usaldusväärsuse ning toetama jätkuvalt ka vabatahtliku pensionikindlustussüsteemi arengut. Praegune kolmesambaline pensionireform on poolik lahendus, kuna ei väärtusta elu jooksul tehtud tähtsaimat tööd ─ järeltuleva põlvkonna kasvatamist. Pensionireformi neljanda sambaga luuakse õiglasem süsteem, kus pensioni suurus seotakse laste arvuga.

Riik peab leidma võimalusi ka tänaste pensionäride pensionide suurendamiseks.

Paranenud tervishoiutingimuste ja terviseteadlikuma eluhoiaku tõttu on paljude inimeste eluiga pikenenud ja nende elujõud vitaalne veel seenior-eas. Seeniorid on ühiskonna jaoks oluline vaimne ressurss eeskätt elukogemuse ja elutarkuse mõttes. Tähtis, et see kogemus antaks edasi järgmistele põlvkondadele ja põlvkondadevaheline side üha tugevneks nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna.

Haritud ja aktiivne seenior on paremini valmis elu muutvateks otsusteks. Elukestev haridus on tähtis ka seenioridele. Mida oskuslikumalt see põhimõte omaks võetakse, seda suurem on eaka inimese ja seeläbi kogu rahva elujõud. Pooldame “Kolmanda nooruse ülikooli” ideed. Peame vajalikuks jätkata üleriiklike seeniororganisatsioonide tegevuse toetamist. Riik peab soodustama eakate tööhõivet ja eneseabitegevust, kaasates neid ka kohalike omavalitsuste töösse hästitoimivate seeniornõukogude kaudu.

EESTLANE OLLA ON UHKE

ET EESTI ELAKS, peab püsima eesti rahvas.Just siit saab lähtuda iseseisvate isiksuste areng tänapäeva avatud ühiskonnas. Seetõttu tuleb Eesti riigil kõigi vahenditega kaitsta ja tagada eesti rahvuse ja kultuuri püsimajäämine, garanteerides samal ajal Eestis elavatele välismaalastele kõik inim-, majandus- ja sotsiaalsed õigused.

ET EESTI ELAKS, peame ellu viima avatud rahvusluse poliitikat.

Isamaaliit arvab, et globaliseeruvas maailmas rahvusluse roll ja tähendus ei vähene. Just rahvuslike tunnete eiramine võib esile kutsuda konflikte ning äärmuslikke liikumisi, mis on Isamaaliidule sama vastuvõetamatud kui põhimõttelage kosmopolitism. Isamaaliidu eesmärk on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Isamaaliit

• hoiab Eesti kodakondsus- ja keelepoliitika järjepidevust
• tagab eesti keele positsioonide tugevnemise
• kontrollib Eestisse sisserännet
• jätkab muulaste integreerimist eesti kultuuri alusel

KODAKONDSUS- JA KEELEPOLIITIKA PÜSIGU JÄRJEPIDEVANA

Eesti kodakondsus- ja rahvuspoliitika on üks demokraatlikumaid ja liberaalsemaid Euroopas ning kuulub meie taasiseseisvumise vaieldamatute saavutuste hulka.

Seetõttu toetame 1995. aastaks väljakujunenud kodakondsus-, välismaalaste-, keele- ja migratsioonipoliitika põhimõtete jätkamist.

Eesti kodakondsuspoliitika peab ka edaspidi järgima sünnijärgse kodakondsuse printsiipi.

Eesti kodakondsuspoliitikas ei tohi liberaliseerida muulaste eesti keele nõudeid kodakondsuse saamiseks.

MIGRATSIOON PÜSIGU KONTROLLI ALL

Eesti riik peab jätkuvalt soodustama ja tõhustama muulaskonna remigratsiooni oma ajaloolisele kodumaale, toetades muuhulgas Migratsioonifondi tegevust.

Peame ka edaspidi vajalikuks piirangute säilitamist ja ranget kontrolli sisserände üle. Senised töö- ja elamislubade väljaandmise põhimõtted peavad jääma.

Peame vajalikuks soodustada sisemigratsiooni Eesti riigi ühtlasema arengu tagamiseks.

Sisemigratsiooni eesmärk on laiendada eesti kultuurilist ja keelelist areaali Eesti nendes piirkondades, kus elavad valdavalt muulased.

INTEGRATSIOON TOIMUGU EESTI KULTUURI ALUSEL

Eesti on rahvusriik, mitte immigrantide ühiskond. Seepärast peab integratsiooni üldstrateegiaks saama rahvusriigi põhimõtete tunnustamine kõigi poliitiliste jõudude ja elanikkonna gruppide kokkuleppena. Koostoimiv ühiskond saab tekkida vaid ühe kultuuri - eesti kultuuri alusel.

Eesti seadusandlus võimaldab lülituda aktiivselt Eesti ühiskonda kõigil inimestel, kes selleks vaba tahte alusel soovi avaldavad. Vähemusrahvustele on tagatud kõik võimalused säilitada ja arendada oma keelelist ja kultuurilist identiteeti kultuurautonoomia seaduse raames.

Isamaaliit on seisukohal, et Eestis väikesearvuliselt esindatud rahvustele tuleb luua paremad võimalused oma emakeeleoskuse säilitamiseks. Igasugune kodakondsus- ja keelenõuete muutmine integratsiooni tõhustamise sildi all tekitab ainult segadust ning nõrgendab integratsiooniprotsessi.

Tuleb üle vaadata seni eesti keele õppe- ja integratsiooniprogrammidele kulutatud summade kasutamine otstarbekuse ja efektiivsuse seisukohalt. Riikliku integratsioonipoliitika elluviimine teostub eelkõige kodanikuühenduste kaudu.

Kuna Eesti on rahvusriik, siis on kultuurilise identiteedi seisukohast lähtudes eestlastel oma kodumaal elades eelis - meie kultuur on tagatud omakeelse haldussüsteemi, haridus- ja kultuurielu ning teiste vahendite abil. Eesti rahvusriigi peamine eesmärk on eestlaste etnilise identiteedi riiklik tagamine.

EESTIKEELNE EESTI

ET EESTI ELAKS, peab püsima eesti keel. Keel on meie identiteedi põhialus. Kuna oleme arvult väikesed, peame oma keele püsimise tagama aruka ja sihikindla keelepoliitikaga. Eesti keele kasutusala ei tohi kitseneda, vaid peab laienema.

ET EESTI KEEL PÜSIKS, peab meil olema rahvusriik, tugevad pered ja hea eestikeelne haridus.

Isamaaliit peab keelte ja kultuuride paljusust maailma üheks kõige hinnalisemaks väärtuseks. Eestlastena lasub meil aga eriline vastutus säilitada ja arendada eesti keelt. Isamaaliidu eesmärk on eesti keele õiguste ja tuleviku kaitse. Meie kohus on tagada eesti keele jaoks kõik kaasaegsetele kultuurkeeltele omased tunnused ja kasutusalad.

Isamaaliit

• edendab eesti keele uurimist
• laiendab Keeleinspektsiooni pädevust
• loob tingimused eesti keele kasutusala laiendamiseks

EESTI KEELE TULEVIKU NIMEL

Eestis tuleb seada kõrgeid nõudmisi eesti keele kasutamiseks õppe- ja teadustöös,

muutes eesti keele uurimise rakenduslik osa ja keelekorraldus pidevaks ning piisavalt rahastatud tegevuseks. Keeleuurimisele ja keelekorraldusele tuleb tagada kiire väljund haridusasutustele ja teistele keelekasutajatele.

Eesti keele oskuse parandamiseks tuleb jääda kindlaks eesmärgile, et 2007. aastal hakkavad vene õppekeelega riiklikud gümnaasiumid üle minema põhiliselt eestikeelsele õppele. Selleks on vaja rakendada vajalikud meetmed õpetajaskonna ja koolide ettevalmistamiseks.

Laiendame Keeleinspektsiooni pädevust ja tõhustame karistusi keeleseaduse rikkumise eest.

Eesti keele infotehnoloogiliste võimaluste väljaarendamist ja kasutuselevõttu tuleb soodustada nii avalikus kui ka erasektoris. Õpetame arvutile eesti keele selgeks!

Keeleinspektsiooni kontroll peab olema tõhusam ja karmim kui seni. Ettevõtetelt, kus ei suudeta kindlustada eestikeelset teenindust, võetakse tegevusload ära.

Rakendame sanktsioone ka omavalitsusorganite suhtes, kui ei suudeta tagada eestikeelset asjaajamist. Tagame eesti keele oskuse tegeliku kontrolli.

SUUREKS VAIMULT

ET EESTI ELAKS, peab eesti rahvas hoidma korras kultuurilise silla, mis ühendab eilset tänase ja homsega ning võimaldab seeläbi noortel eestlastel astuda ellu uue aastatuhande väärilistena. Seda silda rajab koos koduga kool ja kogu haridussüsteem.

Eesti haridussüsteem peab vastama aja nõuetele, hoides ühtlasi alal sidet aastatuhandete vältel talletatud tarkusega.

ET EESTI ELAKS, peavad eesti noored omandama hea hariduse.

Isamaaliit leiab, et üleminek ainult tasulisele haridusele ei taga igale noorele võimalust õppida vastavalt oma võimetele ja soovidele. Samas arvab Isamaaliit, et vaid riiklike vahenditega ning era-algatust alla surudes pole võimalik üles ehitada õppurite vastutusele tuginevat haridussüsteemi.

Isamaaliidu eesmärk on anda igaühele, sõltumata tema east ja varalisest seisust, võimalus omandada hea haridus, luues sellega eeldused nii tänapäeva ühiskonnas läbilöömiseks kui ka üldisema valmisoleku osalemiseks ühiskonna elus. Isamaaliit tähtsustab perekonna osa oma liikmete hariduspüüdluste toetamisel.

Isamaaliit

• rakendab elukestva õppe põhimõtteid
• arendab kõigi kooliastmete õppekavasid, luues erinevate vajadustega lastele ja noortele neile sobivad õpitingimused
• varustab koolid kaasaegsete õppevahenditega
• täiustab õpetajate täiendkoolituse süsteemi, avardades õpetajate osavõtuvõimalusi
• võimaldab kõigile lastele ja noortele huvialase tegevuse, avades neile kooli uksed kogu päevaks
• arendab koos tööandjate ja kutseliitudega kutseõpet, rajades kutsehariduskeskused pea kõigisse maakondadesse
• viib läbi tervikliku kõrgharidusuuenduse, mis seisneb nii õppekavade süsteemi, rahastamisskeemi ja erialade vahelise proportsiooni muutmises kui ka õppuritele määratud toetuste olulises tõstmises
• tagab teaduskulutuste ennakkasvu ning haarab nende katmisel kaasa ka erakapitali

HARIDUS JA KASVATUS ON SILLAKS TULEVIKKU

Meie nõuded haridussüsteemile on kaasaegsus ja kättesaadavus. Igal noorel peab olema võimalus õppida vastavalt oma võimetele ja soovile. Haridussüsteem peab tagama inimestele konkurentsivõime kodus ja välismaal.

Kaitseme kooli- ja huvihariduse kättesaadavuse põhimõtet, rõhutades muusikahariduseosatähtsust isiksuse kujundamisel. Põhi- ja keskhariduse omandamine riigi- või munitsipaalkoolides on õppuri jaoks tasuta kuni vastava hariduse omandamiseni või

18-aastaseks saamiseni. Peame vajalikuks toetada erakoole, sh erinevate rahvuste koole.

Meie eesmärgiks on võimaldada õpilastel õppimist ka väiksema õpilaste arvuga klassides, kus on lihtsam luua motiveerivat õppekeskkonda. Käsitleme erinevalt algkooli ja gümnaasiumi osa haridussüsteemis.

Riik vastutab õppe taseme eest, määratledes kvaliteedinõuded kõikidele haridustasemetele, olenemata kooli õiguslikust staatusest. Hariduselus tõstame kooli asutaja vastutuse kõrval ka hoolekogude kaudu väljendatavat õppurite, lastevanemate, tööandjate ja kõigi teiste partnerite sõna- ja otsustusõigust, seega ka vastutust.

Me korraldame ümber hariduse finantseerimise, muutes selle läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Väiksemad koolid saavad lisaks pearaha arvestusele ka kindla baasraha, mis ei sõltu otseselt õpilaste arvust. Jätkame riiklikku programmi koolide varustamiseks kaasaegsete õppevahenditega. Katame riigieelarvest kõik kulutused algklasside õpilaste õppevahenditele. Riigieelarvelised hariduskulutused peavad kasvama vähemalt võrdeliselt kogu riigieelarve kasvuga.

TAHAME VÕIMALUSTE VÕRDSUST

Isamaaliidu eesmärk on anda võimalused vaba ja võimeka isiksuse kujunemiseks. Seda on võimalik saavutada igaühe võimete ja huvide edendamise, mitte tasalülitamisega.

Hariduse omandamise viiside valik peab olema mitmekülgne. Tugevdame valikuvõimalusi loovate vabakoolide positsiooni riigis. Toetame omavalitsusi eesmärgiga võimaldada kõigil 5-6aastastel lastel käia lasteaias, vähendades niimoodi sotsiaalsetest oludest tulenevaid erinevusi kooliküpsuses.

Teeme kõik selleks, et iga laps käiks koolis. Suurendame vanemate, kooli ja omavalitsuste vastutust õpilase koolikohustuse täitmise ees. Isamaaliit peab koolist väljalangevust hariduselu üheks peamiseks valupunktiks ja otsib võimalusi selle vähendamiseks, võttes kasutusele meetmeid koolielu kõikides valdkondades.

Eriti puudutab see õppekavaarendust, õpetajakoolitust, eelkutseõppeks võimaluste andmist, aga ka keerulise koduse olukorraga lastele kooliinternaadikohtade loomist. Pooldame koolides abiõppe võimaluste suurendamist ning pikapäevarühmi.

Kooli põhiprotsess on lapse areng. Haridussüsteemi üks põhiülesandeid on tagada ühiskonnaliikmete valmisolek uuemate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamiseks, mis kindlustab konkurentsivõime tänapäeva maailmas. Koolis kasutatav arvutitarkvara olgu eestikeelne.

Laste koolikoormus peab olema põhjendatud ning võimaldama neil mitmekülgset arenemist.

Võrdsete võimaluste taotlemisel toetame veebipõhise kaugkoolituse arengut.

Kool täidab õppurite lootusi siis, kui seal tegutsevad hea ettevalmistuse saanud õpetajad. Õpetajatelt saab nõuda siis, kui neil on töötegemiseks head võimalused - vähe bürokraatiat, korralikud kooliruumid, head õppevahendid ja korralik palk.

KOOL ON KASVATUSASUTUS

Isamaaliit tahab tõsta klassijuhataja ja psühholoogi tähtsust ning sotsiaaltöötaja vajadustkoolides. Lastele, kellel ei ole kodus elades kõiki võimalusi tegeleda õppimise ja enese igakülgse arendamisega, laiendame kooli internaatidesse asumise võimalusi kõigis Eesti piirkondades.

Suurendamaks noorte aktiivsust, peame oluliseks õpetada ühiskonnaõpetust kõikides haridusastmetes. Demokraatlikus ühiskonnas võib igaühest saada juht ja seetõttu peame vajalikuks juhioskuste õpetamist juba koolis.

Isamaaliit tõstab isamaalise kasvatuse: kodaniku-, riigikaitse- ja usundiõpetuse osatähtsust koolide õppekavades. Soodustame võimekamatel pedagoogidel kodanikuõpetuse õpetaja kutse omandamist kas põhi- või lisaerialana.

Noorsoo kasvamiseks tervete aadete vaimus ning õppetöövälise aja sisustamiseks aitame kaasa isamaaliste noorsoo-organisatsioonide tegevusele. Kõikide gümnaasiumide ja kutsekoolide õppekavva tuleb eraldi õppeainena lülitada ettevalmistatud pedagoogide juhendamisel läbiviidav riigikaitseõpetus.

Usundiõpetust tuleb tunnustada eraldi õppeainena. Selle sisuks peab olema kristluse lähtekohtade ja põhiseisukohtade õpetamine, teiste religioonide põhisisu ja kujunemisloo tutvustamine ning seose osundamine kultuuriloolise arenguga.

Harmoonilise isiksuse kujunemisel on tähtis pöörata tähelepanu kogu haridussüsteemile, millest koolitunnid moodustavad vaid ühe osa. Omavalitsustel tuleb korraldada ligipääs huvialasele tegevusele kõigile lastele ja noortele. Isamaaliit edendab huviharidust, luues sellega võimalused laste vaba aja sisustamiseks ja huvide arendamiseks.

KVALITEETNE KUTSEÕPE TAGAB VALMISOLEKU TÖÖELUKS

Riik peab kindlustama ühiskonnas vajalike teadmiste ja kutseoskuste laialdase omandamise. Kutseharidusvõrgu kujundamine ja vajalike erialade õppimise võimalus peab olema korraldatud ja kooskõlastatud riikliku tööhõivepoliitikaga. Kutseõppe arendamisel kaasame tööandjate ja kutseliidud. Kutseõpe peab olema seotud mitte ainult tänaste vajadustega, vaid sisaldama ka avara põhihariduse, mis tagab hilisema kiire ümberõppe. Seal, kus võimalik, anname kutsekoolid üle riigi ja tööandjate ühisomandisse. Tõstame kutseõppe mainet.

Iga noor vajab mitmekülgseid oskusi. Selleks, et eelkutseõpe oleks kättesaadav ka üldhariduskoolis õppivatele noortele, tuleb kõikjal Eestis viia sisse kutsekooli ja üldhariduskooli ühised õppekavad valikainete ulatuses. Eriala-, kutse- ja ametiõppe kaasajastamise aluseks on korralikud õppetingimused. Nende loomiseks tuleb jätkata tugevate kutsehariduskeskuste loomist maakondadesse.

KÕRGHARIDUS JA TEADUS ON ÜHISKONNA TUIKSOONED

Toetame kõrgkoolide autonoomiat ja konkurentsi. Riik maksab ka edaspidi täielikult kinni suure osa noorte õppekulud kõrgkoolides. Riiklik koolitustellimus peab kõrgkoolide vahel jagunema lähtuvalt nende tasemest, mitte omandivormist.

Isamaaliidu eesmärk on kujundada ühiskonna konkurentsivõimele kasulik erialastruktuur. Rahvuskultuuriga seotud erialade õpetamine peab riigilt saama püsivat toetust.

Kõrged nõuded ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning nende praktikabaasidele tagavad kvaliteetse kõrghariduse. Selle kindlustamiseks seame sisse lisaks õppekavade rahvusvahelisele akrediteerimisele ka õppeasutuste kui õpikeskkondade riikliku hindamise. Teaduse tippkeskused muudetakse vastavate valdkondade üleriigilisteks doktoriõppekeskusteks. Vaid elulähedasele õppepraktikale tuginev rakenduskõrghariduslik õpe kindlustab Eestile haritud ja konkurentsivõimelise tööjõu.

Nii kõrgkoolide raamatukogudes kui ka õppetöös tuleb järjepidevalt avardada kaasaegse arvuti- ja digitaaltehnika kasutusalasid ning uuendada tehnikat. Selleks arendame edasi nn Tiigriülikooli programmi.

Õpetajate koolitamisel pöörame suurt tähelepanu sotsiaalsete teadmiste arendamisele. Kõrgkooli lõpetamise järel erialatööle asuvatele diplomeeritud pedagoogidele tuleb võimaldada riiklikku pikaajalist laenu ─ noore õpetaja stardikapitali. Pikaajalise õpetajatööga peab olema võimalik seda laenu kustutada.

Korrastame õpetajate täiendkoolitussüsteemi, seades sisse koolitajate registri. Sellega tagame koolituse nõutava taseme ja riiklike vahendite sihipärase kasutamise.

Isamaaliidu eesmärgiks on Hariduskapitali loomine.

Teaduse arendamine tõstab Eesti konkurentsivõimet ja toetab meie püüdlust olla vaimult tugevad. Eesti kui väike riik vajab üldarusaadavat teaduspoliitikat, kus on selgelt määratud eelistused. Rahvusteaduste saavutused peavad olema eesti keeles kättesaadavad.

Rahapuuduse tõttu ei tohi keegi ülikooliharidusest kõrvale jääda. Arendame välja õppetoetuste süsteemi, mis annab üliõpilastele võimaluse pühenduda õppimisele. Soodustame mitteriiklike fondide ja stipendiumide asutamist, erakapitali tegevust õppurite toetamisel.

Maksusüsteem peab toetama ettevõtteid, mis finantseerivad teadusuuringuid.

Kokkulepe teaduse ja arendustegevuse rahastamiseks nii riigi kui ka erasektori poolt tagab teaduse arengu ja tõstab Eesti konkurentsivõimet. Riik toetab riikluse ja kultuuri arengule olulisi ning majanduse konkurentsivõimele tähtsaid uurimisvaldkondi.

Eesti riigi edendamisel tuleb olulisel määral suurendada teadusinvesteeringuid.

KULTUUR ON RAHVUSE VUNDAMENT

ET EESTI ELAKS, selleks peame hoidma ja arendama oma kultuuri. Rahvuslik kultuuripärand liidab meid ühte. Kultuuri elujõud on rahvuse elujõu tagatis. Eesti kultuuri säravaimad tipud on meie visiitkaart maailmas, Eesti märk selle sõna parimas tähenduses. Samas on rahvakultuur meie järjepidevuse ja kestmise alus.

ET EESTI ELAKS, selleks peab kultuuripüramiidi alus olema lai ja tugev ning tema tipp ulatuma kõrgele.

Isamaaliit arvab, et eesti kultuur vajab arenemiseks riigi toetust. Samas on Isamaaliit veendunud, et kultuuri elujõud lähtub tugevatest loojatest ja entusiastidest, mitte ainult riigi poolt makstavatest toetustest. Kultuur on elujõuline, kui loojale on antud tingimused end vabalt teostada. Isamaaliidu eesmärk on tagada eesti kultuuri püsimine, kultuuriväärtuste säilitamine ja kaitse, rahvusliku kultuuritöö laiapõhjalisus ning eesti kultuuri parimate saavutuste tutvustamine nii kodus kui ka maailmas.

Isamaaliit

• pooldab Kultuurkapitali loomingutoetuste mahu suurenemist
• soodustab kultuuri ja hariduse toetamist erakapitali poolt
• korrastab kultuuri rahastamist ja muudab selle põhimõtted läbipaistvamaks
• tagab rahva- ja kooliraamatukogude parema varustamise ning infotehnoloogilise arengu
• suurendab muinsuskaitsealase töö rahastamist

KÕIGI KUNSTILIIKIDE TASAKAALUSTATUD ARENG

Peame oluliseks kõigi kunstiliikide tasakaalustatud arengut. Toetame eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Kultuuri tippüritusi ning rahvusvahelisi festivale peab Eestis toimuma võimalikult kõigis valdkondades.

Tippkultuuri areng on mõeldamatu rahvakultuuri edendamiseta, mille juures on oluline kodanikuühenduste ja seltsiliikumise osa. Tähtis koht kohaliku kultuurielu edendamisel on maaraamatukogudel.

Tippkultuuri areng sõltub otseselt sellest, kuivõrd kättesaadavad on noortele kultuuri harrastamise võimalused. Sellepärast peame oluliseks tugevdada ja laiendada üleriigilist muusika- ja kunstikoolide võrku.

Isamaaliidu kultuuripoliitika keskmes on looja. Seepärast peame vajalikuks loovisikute ja loomeliitude staatuse määratlemist seadusega.

Jätkame kultuuriehitiste rajamist, kasutades rahastamisskeeme, mis ei toimi teiste kultuurivaldkondade esindajate ja mittetulundusühingute arvel.

KULTUUR PÜSIB MÄLUL

Eestis tuleb välja töötada ja rakendada kultuuriväärtuste säilitamise riiklik programm, millesse kaasatakse suuremad raamatukogud, muuseumid ja arhiivid, aga ka munitsipaal- ja eramuuseumid, tele- ja raadioarhiivid jne. Jätkame poliitikat, mille sihiks on Eesti kultuuriväärtuste kodumaale tagasitoomine.

Seoses kiire üleminekuga elektroonilisele infokeskkonnale töötame välja nõuded, mis tagavad meie kultuurimälu järjepidevuse arvutiseeruvas maailmas.

Isamaaliidule on oluline muinsuskaitse jätkuv arendamine. Muinsuste olukord sõltub rahva suhtumisest ajaloolisse pärandisse ja oskusest seda hoida. Muinsuskaitseameti kaudu tuleb investeerida muinsuskaitsealasesse selgitustöösse ning toetada Eesti Muinsuskaitse Seltsi.

EESTI RINGHÄÄLING JÄÄGU

Isamaaliit peab euroopalikel traditsioonidel põhinevat avalik-õiguslikku ringhäälingut Eestile väga tähtsaks nii rahvuskultuuri arengu kui ka demokraatia tagamise seisukohalt. Oleme veendunud, et avalik ringhääling täidab oma ülesandeid edukalt vaid poliitilise ja majandusliku sõltumatuse tingimustes.

Avaliku ringhäälingu rahastamine peab põhinema pikaajaliste arengukavade täitmisel, millega tagatakse ka Eesti rahvusringhäälingu tehniline areng. Riiklik meediapoliitika peab tagama nii eraringhäälingute konkurentsivõime kui ka omatoodangu vajaliku osakaalu.

Isamaaliit astub seadusandlikke samme saadetes näidatava televägivalla piiramiseks.

USK PEAB OLEMA TUGEV

ET EESTI ELAKS, peab tunnustama ühiskonna väärtushinnangute kujunemisel usu ja usundiloo osa.Eesti on osa kristlikust Euroopast. Usundilooliselt on sadade aastate jooksul Eesti elu olnud mitmepalgeline. See on mõjutanud meie kultuuripärandit, täitnud rahva igapäevaelu vaimujõu ja hinge austusega elu pühaduse vastu.

ET EESTI ELAKS, peab meie usk olema tugev.

Isamaaliit leiab, et usku ei tohi kellelegi vägisi peale suruda või et üks usk oleks parem kui teine. Samas on just kristlus sajandite vältel hoidnud eestlaste kõlbelist alust ning väärtushinnanguid. Isamaaliidu eesmärk on ühiskonnas kristlik-demokraatlike ja alalhoidlike väärtuste tugevdamine, tähtsustades kiriku osa ühiskonnaelu integreerimisel.

Isamaaliit

• tunnustab ja aitab taastada usuorganisatsioonide mõju ühiskonnas
• toetab erinevate kirikute ja konfessioonide tööd eestlaste hingehoiu edendamisel
• pooldab õpilastele vabatahtliku, ent koolide poolt korraldatud usundiõpetuse andmist

KÕLBELISTE VÄÄRTUSTE TAGAMINE

Kõlbelised väärtused, mis võimaldavad tasakaalustatud ning turvalisi inimsuhteid, on kujunenud aastatuhandete jooksul. Inimese moraalsed tõekspidamised on seda tugevamad, mida enam on need seotud tema arusaamaga oma kutsumusest, eesmärgist ja vastutusest.

Isamaaliit tunnustab kiriku rolli ühiskonna sakraalsel ja moraalsel teenimisel. Leiame, et kirik peab saama täiel määral osaleda ühiskonnaelus andmaks oma panus hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalprobleemide lahendamisse.

Isamaaliit toetub kristlikule tõekspidamisele, et abielu ja perekond on ühiskonna ja inimsuhete nurgakivi. Peame vastuvõetud seadust abielu registreerimise õiguse andmisest vaimulikele oluliseks koostöömärgiks riigi ja kiriku ning koguduste vahel.

Kujundamaks perekonda väärtustavat ühiskonda, tuleb perekasvatus lasteaias ja koolides siduda usundiõpetusega. Vastutus perekonna ja laste eest peab kujunemakõlblusnormiks. Kiriklik noortetöö olgu üks osa riiklikust noorsoopoliitikast.

Lapse õigus haridusele sisaldab ka õigust usulisele haridusele - oma rahva ja kultuuri usuliste vaadete, dokumentide ja organisatsioonide tundmaõppimisele. Usundiõpetus peab andma igakülgse ülevaate erinevatest religioonidest, asetades põhirõhu Euroopa ja eriti Eesti usundiloolisele kultuuripildile.

KOOSTÖÖ

Isamaaliit leiab, et kirikul on oluline osa kultuuri järjepidevuse tagamisel, kuna enamiksakraalhooneid, sh nendes olev vallasvara on muinsuskaitse objektid. Seega tuleb õiglaselt jagada vastutus ja kohustus muinsusobjektide kaitsmisel ning rahastamisel riigi ja kirikute haldajate vahel.

Riikliku sotsiaaltöö ja kirikliku diakooniatöö senisest suurem koostöö on vajalik. Tuleb luua soodsad tingimused vabatahtlike abiliste, tugigruppide, -organisatsioonide ja -fondide tegevusele.

Ennetav töö peab algama laste ja vanemate väärtushinnangute kujundamisest, milles religioossel maailmavaatel on oluline osa.

TERVE RAHVAS

ET EESTI ELAKS, peab rahvas terve olema. Selleks tuleb arstiabi kõrval suurt tähelepanu osutada ka tervele elu- ja mõtteviisile. Terve elu- ja mõtteviis käsitleb head tervist varandusena, mida tuleb hoida ja edendada nii enda ja oma järeltulijate kui ka kogu rahva hea käekäigu nimel.

Arstiabi piiratud võimalused peavad jõudma kõigini ja jaotuma õiglasemalt.

ET EESTI ELAKS, peab tervishoid algama igast inimesest ja riiklik arstiabisüsteem olema tõhus.

Isamaaliidu eesmärk on rahva tervise parandamine ning eluea pikendamine.

Arstiabi tõhususe võti peitub vahendite arukamas ja efektiivsemas kasutamises, mitte kulutuste piiramatus suurendamises.

Isamaaliit

• soodustab tervete eluviiside kujundamist ja järgimist
• pöörab suuremat tähelepanu tervisekaitsele ja keskkonna puhtuse kontrollile
• korraldab elanikkonna terviseuuringud ja terviseprogrammide rahastamist
• kindlustab kõigile juurdepääsu meditsiiniteenustele
• muudab haigekassasüsteemi läbipaistvaks ja patsiendikeskseks
• tagab puuetega lastele vajaliku ravi ja rehabilisatsiooni

TERVIS OLGU VÄÄRTUSTATUD

Tervis peab olema kõrgelt väärtustatud nii üksikindiviidi kui ka ühiskonna poolt. Tervete eluviiside järgimist saab soodustada nende väärtustamise ja majandushoobade kaudu. Taotleme senisest suuremat tähelepanu tervisekaitse, haiguste ennetamise, terviseedenduse ja keskkonna puhtuse finantseerimisele ning vastavate ülesannete täitmise kontrollile.

Riik peab korraldamahaiguste ennetamise järjepideva ja tervikliku süsteemi alusel, keskendudes enim esinevate haiguste vältimisele ja vähendamisele. Selleks kindlustame ennetus- ja terviseedendusprogrammidesüstemaatilise rahastamise ja regulaarsed elanikkonna terviseuuringud.

Isamaaliit peab vajalikuks alkoholi, tubaka ja muude tervistkahjustavate kaupade reklaami edasist piiramist tele-, raadio-ja trükiajakirjanduses. Kõikide otsuste tegemisel, mis mõjutavad alkoholi liigtarbimist ja alkoholi tarbimist laste ja noorte hulgas, võtab Isamaaliit aluseks Eesti pere ja rahva püsimajäämise.

KVALITEETNE JA KÄTTESAADAV ARSTIABI

Meie eesmärgiks on, et kõigi Eesti elanikeni jõuaks hea kvaliteediga perearstiabi, et oleks tagatud juurdepääs keerukamatele meditsiiniteenustele ning korrastatud järelravi- ja rehabilitatsioonisüsteem.

Loome arusaadavad mehhanismidravikindlustuseta inimestele arstiabi kindlustamiseks.

Peame õigeks vabatahtlikuravikindlustuse võimaldamist.

Kujundame haigekassakeskse tervisekindlustussüsteemi ümber patsiendikeskseks. Seadusandlikult tuleb määratleda need tervishoiuteenused, mida inimene saab solidaarsuskindlustuse eest. Isamaaliit näeb probleeme plaaniliste operatsioonide järjekordade pikenemises ning otsib lahendust olukorra parandamisele.

Kaasates kõiki huvigruppe, püüame leida otstarbekad proportsioonid ravikindlustuse korraldamisel ja prioriteedid raviteenuste planeerimisel. Isamaaliit ohjeldab ravimite hinnatõusu, toetades soodusravimite toimeainepõhist kompenseerimist.

Tervishoiu rahastamisel planeerime vajalikud vahendid vältimatu arstiabi ja esmaabi kättesaadavuse kindlustamiseks.

Kindlustame toetuse meditsiiniuuringute, uute ravimeetodite ja ravivahendite juurutamiseks. Kaasame tervishoiukorralduse küsimuste arutamisele senisest enam avalikkust ja spetsialiste.

SPORT ON TERVIS

ET EESTI ELAKS, on vaja tervet ja hakkajat ellusuhtumist. Rahvaspordi kaudu saab igaüks tugevdada nii kehalist kui ka vaimset tervist, õppida pingutama ja puhkama, võitma ja kaotama. Tippsport toob au sportlastele endile ja kogu rahvale, ühendades meeli ja hingi.

ET EESTI ELAKS, kaasame rohkem inimesi sporditegevusse, suurendame spordiringide, sportimiskohtade ja spordirajatiste arvu, parandades sellega inimeste elukeskkonda ja -kvaliteeti.

Isamaaliit arvab, et ainult tippsporti toetades ei suuda eesti rahvas tagada endale paremat tervist. Samas peab riigil olema tippspordi toetamisel selge poliitika. Isamaaliit leiab, et Eesti vajab sporti rahva tervena püsimiseks, riigi kaitsevõime säilitamiseks ning ka rahvusliku uhkuse ühe allikana

Isamaaliit

• aitab koostada ja ellu viia üleriigilist spordi arengukava
• pooldab spordirajatiste registri asutamist
• peab vajalikuks kooli treeningprotsessi juhtimiseks spordiõpetaja ametikoha loomist
• soodustab tervise- ja võistlusspordi populariseerimist ning arendamist

EESTI VAJAB ÜLERIIGILIST SPORDI ARENGUKAVA

Arengukava annab tervikliku ülevaate nii lühi- kui ka pikemaajalistest prioriteetidest ja vajadustest, et paremini planeerida ressursse ehitamaks uusi jalgrattateede võrgustikke, polüfunktsionaalseid tervise- ja perespordikeskusi koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ning erainvestoritega.

Tippspordi kõrge tase ja rahvaspordi tegijate arvukus sõltub paljuski spordijuhtidest ja korraldajatest. Spordijuhtide kvaliteedi parendamiseks tuleb arendada välja nüüdisaegne sporditeaduse- ja koolitussüsteem, mis võimaldaks korraldada koolituskursusi nii vabatahtlikele kui ka elukutselistele spordijuhtidele.

Peame vajalikuks asutada spordirajatiste register. Spordirajatiste register on hädavajalik saamaks ülevaadet olemasolevatest spordirajatistest ning nende tehnilisest seisukorrast. See võimaldab välja selgitada, milliseid rajatisi säilitada ja renoveerida ning aitab koostada investeeringute programmi, lähtudes reaalsest vajadusest.

LASTE-, NOORTE- JA TERVISESPORT

Laste- ja noortespordi edendamisel on oluline liikumist ja sporditegemist toetav hoiak kodudes ning võimlemisõpetaja innustav eeskuju. Peame vajalikuks koolides treeningprotsessi paremaks juhtimiseks spordiõpetaja ametikoha loomist ning seda, et igal koolil oleks korras võimla ja tema vajadusi rahuldav spordiväljak.

Tähtsustame spordilaagrite korraldamist ja üliõpilasspordi arendamist.

Pöörame suuremat tähelepanu tervisespordi võimaluste parandamisele.

Tervisespordi tegemine võiks kujuneda eluviisiks. Rahvaspordi harrastamiseks peavad spordialaliidud ja klubid korraldama tervisespordiüritusi. Oluline on tervise- ja matkaradade süsteemne ehitamine ja hooldamine, perespordikeskuste rajamine ning spordirajatiste kodulähedus. Uue meetmena pooldame töökoha- ja firmaspordi arendamist. Väga vajalik oninvaspordi toetamine, puuetega inimeste erivajaduste arvestamine spordirajatiste ehitamiselningliikumispuudega inimeste huvi tõstmine spordi vastu.

KAITSEVÄESPORDI ARENDAMINE JA VÕISTLUSSPORDI EDENDAMINE

Professionaalse spordi tegemiseks kaitseväes on vajalik kaitsejõudude spordisüsteemi väljaarendamine: kaitsejõudude spordirajatiste ehitamine, kaitsejõudude spordiklubide loomine ning sportlaste arengu kindlustamine kaitsekohustuste ajal.

Võistlusspordi edendamiseks on vaja õiglast ja efektiivset pearahasüsteemi, korrastada ja muuta paremaks spordi riiklik rahastamisskeem ning kokku leppida ühtsetes põhimõtetes rahvusvaheliste võistluste korraldamise kava finantseerimisel.

Väljapaistvad saavutused tippspordisteevad au sportlastele ja kogurahvale. Sport aitab hoida ja tõsta eestlaste ühtekuuluvustunnet.

RIKAS RAHVAS

ET EESTI ELAKS, peame ehitama üles tänapäevase, eduka ja paindliku, turumajanduse põhimõtetel püsiva majanduse. Eesti peab omandama kindla koha rahvusvahelises majanduskoostöös, et suurendada oma julgeolekut, tõsta elatustaset ning pakkuda oma inimestele võimalusi eneseteostuseks.

ET EESTI ELAKS, peab meie majandus arenema vabalt ja kiiresti ning olema tasemel, mille üle võib uhkust tunda ning mis võimaldab tagada Eestile vajalike programmide teostamise.

Isamaaliit toetab parempoolset majanduspoliitikat, kuna see ei too majanduse globaalset konkurentsivõimet ohvriks lokaalsetele tööhõiveprobleemidele, vaid otsib kompromisse. Parempoolne majanduspoliitika toetab paindlikku tööjõuturgu, võtab kodanikult kõrge maksukoormuse ning pakub riikliku ettehooldussüsteemi asemel inimestele võimalust ise endale hea käekäik tagada. Samas pole Isamaaliidule vastuvõetav neoliberaalne majanduspoliitika, mis tähtsustab üle rahaliste suhete tähendust ning tekitab ühiskonnas sellele vastuvõetamatu kihistumise.

Kuna ühel hetkel peab riik niikuinii tagama sotsiaalkindlustuse ka oma vähekindlustatud elanikkonna osale, pole neoliberaalne majanduspoliitika kokkuvõttes jätkusuutlik.

Isamaaliit peab kiiret majandusarengut ja inimest arendavat sotsiaalpoliitikatomariikluse püsimise oluliseks garantiiks.Isamaaliidu eesmärk on aidata Eesti majandusel kiiresti muutuvas maailma majanduskeskkonnas kohaneda ning tagada endale kiire areng ja Eesti inimestele heaolu.

Isamaaliit

• tagab ettevõtjatele arusaadava ning õiglase maksustamise
• tagab tugeva krooni, hoides riigieelarve tasakaalus
• tagab soodsa investeerimiskliima läbi maksusüsteemi stabiilsuse
• tagab efektiivse konkurentsikeskkonna, mis kohtleb võrdselt kõiki ettevõtjaid

EESTIT VIIB EDASI SOODNE ETTEVÕTLUSKLIIMA

Mida avatum on majandus ja ettevõtluskliima, seda kiirem on majandusareng. Seepärast on meie eesmärk võimalikult piiranguteta ettevõtluskeskkond, kus toimivad reeglid on lihtsad ja selged ning nende täitmine on tagatud riigipoolse piisava kontrolli kaudu. Ainult sel viisil suudame tagada ärikeskkonna, mis on sedavõrd sobilik välisinvesteeringuteks, et kapital on nõus üle vaatama Eesti kui majanduskeskkonna paratamatutest probleemidest - suhteliselt väike ja esialgu veel madala ostujõuga siseturg ning piiratud tööjõuturg.

Hoidume ettevõtjatele ootamatult uute nõudmiste kehtestamisest. Säilitame ettevõtetele tulumaksuvabastuse. Jätkame konservatiivset rahapoliitikat, planeerides tasakaalus eelarve ning mitte tõstes üldist maksukoormust.

Majanduse areng ei saa toimuda keskkonnareostuse kasvu hinnaga. Toetame keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengut.

Isamaaliit pooldab ettevõtluse tugisüsteemi suunamist alustavate ettevõtete toetamisele ja väikeettevõtluse arendamisele. Väikeettevõtlus on tööturu puhver: ühe-mehe-firmad ja perefirmad on üha kiirema arengu taustal lootust andev töökohtade allikas.

Globaliseerumine ja kaubanduspiirangute vähenemine seab ettevõtted uude olukorda: investeeringukulud uute projektide varases faasis on märksa suuremad, kuid potentsiaalne tulu tänu suuremale sihtturule on samuti suurem. Ettevõtted peavad olema suutelised tegema suuri alginvesteeringuid lühikese aja jooksul saavutamaks rahvusvaheliselt edu. Maksusüsteem peab olema selleks sobilik, tööseadusandlus ja pankrotiseadus paindlik.

TOETAME ÕIGLAST JA STABIILSET MAKSUSÜSTEEMI

Isamaaliit leiab, et iga indiviid on eelkõige ise vastutav oma hea käekäigu eest. Kodaniku tööriistaks oma hea käekäigu tagamiseks on madalate maksudega koormatud sissetulek ja osalemine nii riiklikes kui ka erakindlustussüsteemides. Sotsiaalsete tagatiste esimene allikas on endale igaüks ise ja tema perekond, seejärel kohalik kogukond ja viimasena sekkub riik.

Toetame proportsionaalset üksikisiku tulumaksu. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi nii, et see küüniks keskmiselt 20protsendini riigi keskmisest palgast, arvestades vastavalt sotsiaalmaksu laekumisele. See võimaldab valida, kas tõsta kõigil tulumaksuvaba miinimumi ühtlaselt või võtta arvesse ka peres kasvavaid lapsi.

Eesti vajab efektiivsemat ja jätkusuutlikumat sotsiaaltagatiste mudelit, loobudes avalikult ja otsustavalt püüetest jäljendada heaoluriikide praegusi, pikas perspektiivis kõlbmatuid sotsiaaltagatiste skeeme.

MAJANDUSE ARENG TOETUB SOTSIAALSELE ARENGULE

Majandusarengu pudelikaelad ei pruugi alati peituda majanduspoliitikas. Riigi otsene ülesanne on avastada ja lahendada arengut juba pidurdavate või tulevikus pidurdama hakkavad kitsaskohad. Nii peab riik tagama ettevõtluse vabast arengust tingitud negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamise, aga veel enam -negatiivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemise tõenäosuse vähenemise juba ette, tagades kodanike piisava osaluse nii solidaarses kui ka kindlustuspõhises sotsiaaltagatiste süsteemis ning väga hea hariduse.

"Uus majandus" ja tehnoloogilise komponendi osatähtsuse tõus kõikides tegevusharudes seab suuri nõudmisi tööjõule. Isamaaliit tahab tagada võimaluse muutustega kohaneda ning võimaluse elukestvaks õppimiseks.

Teadus- ja arendustegevus on tänapäeval majanduskasvu oluline alus. Sellest tingituna lahendame esmased investeeringuvajadused avaliku sektori vahenditega. Seda tegevust tuleb mõista kui uute majanduskasvu allikate rahastamist nende riskantseimas faasis, mil erakapital ei ole veel valmis eksisteerivat riski kandma.

VÄÄRTUSTAME KONKURENTSI JA LOOME EELDUSI TURU VABAKS TOIMIMISEKS

Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamiseks arendame välja uusi toetusmeetmeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Nii võrdsustame Eesti erinevate piirkondade konkurentsivõimet.

Parandame Konkurentsiameti koostööd ülejäänud regulaatoritega nii, et vaatamata Eesti turu väiksusele säiliks konkurents võimalikult paljudes sektorites. Tugevdame loomulikke monopole kontrollivaid sõltumatuid regulaatoreid tagamaks tarbijate huvide kaitse ning konkurentsi püsimine. Nii võrdsustame kõikide ettevõtjate võimalused.

Telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiliste uute võimaluste kiire kasutamine ja konkurentsi säilitamine on majanduse kõrget lisaväärtust loovate valdkondade arengu võti.

Isamaaliit arendab välja Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet tagava kaasaegse transpordi infrastruktuuri, tehes selleks koostööd ka teiste riikidega.

Arendame lennutransporti, sh lennuväljade tsiviil ja militaarse ühiskasutuse kaudu.

Tagame Läänemerel Eesti merelaevanduse konkurentsivõime.

Siseriikliku raudteeliikluse efektiivsemaks toimimiseks hoiame reisijateveo hindade ja tiheduse tasemel, mis võimaldab inimeste vaba liikumist kogu riigi territooriumil.

Eestit Lääne-Euroopaga ühendava kiirraudtee rajamiseks osaleme riikidevahelises tasuvusuuringute ja eeltööde projektides.

Tagame elektrienergia hinnastabiilsuse ja varustuskindluse, mison kõikide majandusharude stabiilse arengu üks eeldusi. Avame järk-järgult energiaturu, ühinedes Läänemerd ümbritseva energiasüsteemiga.Säilitame põlevkivienergeetika lähema 15 aasta jooksul praegusel tasemel. Täiendavenergiavajadus tuleb katta teistele energiakandjatele tugineva tootmisega ning rohelise alternatiivi võimalustega.

Isamaaliit ei toeta suure keskkonna- ja majandusriski tõttu tuumaelektrijaama ehitamist.

IGAÜHEL ON ÕIGUS TÖÖLE

ET EESTI ELAKS, tuleb tublisti tööd teha. Töö annab inimesele eneseväärikuse, loob võimalused järeltulevatele põlvedele ja tagab rahva julgeoleku. Seepärast tuleb teha kõik, mis võimalik, et igaüks saaks õppida sobivat ametit ja seda uhkusega pidada.

ET EESTI ELAKS, on inimestel vaja tasuvat ja rõõmu pakkuvat tööd.

Isamaaliit arvab, et riigi ülesandeks on püüda leida tööd kõigile, kes seda soovivad. Passiivne, toetustel rajanevtööhõivepoliitika ning suurte abirahade maksmine ei motiveeri inimesi endale tööd otsima. Samas ei saa riik vastutust aktiivse, tööle innustava tööhõivepoliitika teostamise eest kellelegi teisele veeretada.

Isamaaliidu eesmärk on luua töövõimalusi suuremale arvule inimestest ja tagada suurem palk töökamatele. Tööhõivepoliitika peab kujunema ka majandus- ja regionaalpoliitika lahutamatuks osaks, mitte jääma ainult sotsiaalpoliitika keskseks.

Isamaaliit

• kaasab tööandjad kutseõpetuse osalisse finantseerimisse erakutseõppeasutuste loomise kaudu
• ·toetab andekate noorte siirdumist avalikku sektorisse
• rahastab paremini kutseharidust
• tagab parema ja tõhusama ümberõppe
• töötab välja noorte ja naiste tööhõive riikliku programmi ja tegevuskava
• laiendab palgasubsiidiumide abil tööandjatele antavaid soodustusi erivajadustega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtadel, kaitstud töökohtadel ja kohandatud töökohtadel.

TÖÖD TÖÖKATELE

Vaatamatamajanduse kiirele ümberkorraldamisele, turumajanduse ja uute turgude vajadusele, on tööpuudus Eestis ülemäära kõrgel tasemel. Samas on olukord piirkonniti erinev ning kahes naaberlinnas või vallas võib tööpuuduse määr erineda mitte protsentides, vaid kordades.

Tööpuuduse vähendamiseks peab Isamaaliit oluliseks aktiivset, tööle innustavat tööhõivepoliitikat, mitte niivõrd erinevate toetus- ja abirahade tõstmist. Tööpuuduse vähendamiseks tuleb riigil rakendada erinevaid meetmeidharidus-jakutseharidussüsteemi edendamiseks.

Noorte parema konkurentsivõime kindlustamiseks tuleb vähendada erinevusi koolides omandatava hariduse vahel. Kutsehariduse taseme tõstmine on võimatu ilma kutsehariduse rahastamise parandamiseta.Kutseõpetuse parema seostamise tööturu nõudmistega tagab kutseõpetuse osaline finantseerimine tööandjate poolt, samuti erakutsõppeasutuste loomine. Riik ja ettevõtjad koos teavad kõige paremini millistel ametitel on Eestis tulevikku. Koos peavad nad seda ütlema ka meie noortele.

Isamaaliit peab hädavajalikuks eelkutsekoolituse süsteemi loomist erivajadustega inimestele ja põhihariduseta noortele elementaarsete tööoskuste andmiseks ja neile tööturule pääsu avardamiseks.

TÖÖHÕIVE JA REGIONAALPOLIITIKA.

Riigi tasakaalustatud arengu huvides tuleb rohkem riiklikke vahendeid suunatatööhõive tagamisele maapiirkondades ja väikelinnades, jagades seejuures vastutust riigi ja omavalitsuste vahel.

Töötuskindlustuse rakendumisega 2003.a peab kaasnema tööhõivepoliitika tuntav aktiviseerumine. Ühiskond soovib suurenenud maksukoormast saada nähtavat tulu. Töötuskindlustust saav inimene peab saama võimaluse ümberõppeks perspektiivset rakendust pakkuvates suundades. Isamaaliit peab hädavajalikuksnoorte ja naiste tööhõive riikliku programmi väljatöötamist ning elluviimist.

Isamaaliit peab vältimatuks pikaajaliselt töötute jaoks aktiviseerimiskeskuste loomist kõigis maakondades, tööalase rehabilitatsiooni ja hädaabitööde korraldamist pikaajaliselt töötutele ning töötute rakendamist avalike tööde korraldamisel.

Head töötingimused ja töökaitse on ettevõtte edukuse tähtsateks eeldusteks. Tööaja kujundamisel tuleb ettevõtjavajaduste kõrval arvestada töötajate perekondlikke vajadusi ja kohustusi. Erivõimaluste pakkumine lastega emadele peab muutuma iga tööandja jaoks enesestmõistetavaks. Meie palgapoliitika lähtekohaks on veendumus, et elatustaseme tõusu kõige kindlam tagatis on majanduslik areng, mis omakorda eeldab koostööd riigi, tööandjate ja töövõtjate vahel.

Igaühe palk peab sõltuma tema tööpanusest ja –kvaliteedist, samuti töö tähendusest ühiskonna arengule. Korraliku töö eest makstav korralik palk ning garanteeritud puhkus on parimad vahendid, et inimest motiveerida.

IGAÜKS ON TÄHTIS

ET EESTI ELAKS, peavad inimesed kokku hoidma ja üksteist toetama. Ühtki abivajajat ei tohi jätta saatuse hooleks. Inimeste füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete erinevuste täielik kaotamine pole võimalik, kuid iga inimese võimeteleja oskusteleparima rakenduse leidmine on igaühe ja kogu ühiskonna kohus.

ET EESTI ELAKS, peame olema solidaarsed ja üksteist aitama.

Isamaaliit ei toeta sellist vasakpoolset sotsiaalpoliitikat, kus ulatuslik ettehooldussüsteem võtab inimestelt vastutuse ja võimaluse ise oma käekäigu eest hoolitseda. Teisalt ei nõustu Isamaaliitneoliberaalsete seisukohtadega, mille elluviimisel inimene ühiskondliku toetuseta võib jääda.

Isamaaliit soovib kindlustada iga inimese iseseisva toimetuleku ja tagada talle kindlustunde nende olukordade puhul, kus iseseisev toimetulek on raskendatud.

Isamaaliit

• parandab sotsiaalhoolekande kvaliteeti
• täiendab sotsiaalhoolekandesüsteemi sel määral, et täpsustuksid sotsiaalabi saamise tingimused nii, et abi jõuaks tõeliste abivajajateni
• aitab erivajadustega inimestel ühiskonda integreeruda
• täiendab kasuperede ja tugiisikute süsteemi nii, et vanemliku hoolitsuseta lastel oleksvõimaldatud perekondlik kasvukeskkond
• arendab välja professionaalsete hooldusperede võrgustiku
• kaasab mittetulundussektori, kiriku ja vabatahtlikud avaliku sektori teenuste pakkumisel
• muudab sotsiaalkindlustussüsteemi efektiivsemaks

ÜHTEHOIDEV ÜHISKOND

Ühtehoidvas ühiskonnas hoolitakse hädasolijatest.

Isamaaliit on veendunud, et sotsiaalabi korraldamine on tõhus siis, kui järgitakse omavastutuse põhimõtet (isik ise tasub osa sotsiaalteenuse kuludest) ning abi üle otsustamine toimub abi vajajale võimalikult lähedal. Seetõttu soovime riigi, omavalitsuse ja indiviidi kohustuste ning vastutuse kiiret täpsustamist hoolekande korraldusel ja selgete kriteeriumide kehtestamist avaliku sektori poolt osutatavatele teenustele. Vajalik on ka teenuse kvaliteedi kontroll.

Toetame senisest enam teenuste ostmist kolmandalt sektorilt.

Me toetame vabatahtlike rakendamist nii riiklike kui ka kohalike hoolekandeprojektide elluviimisel.

Kiiresti on vaja välja arendada reaalajas toimiv sotsiaalinfosüsteem, mis kajastaks sotsiaalhoolekande klientide registrit, nõudlust teenuste järele ja teenuste osutamist. Samas on vajalik kontroll konfidentsiaalsuse nõude täitmise üle, s.t andmete kättesaadavus peab olema kindlalt ja rangelt reglementeeritud.

Isamaaliit pooldab iga lapse kasvamist peres. Tulevikku vaadates eelistame laste kasvamist lastekodude asemel kasuperedes. Peame oluliseks kasu- ja hooldusperede ning tugiisikute teenuste võrgustiku täiustamist, nende koolitust ja järelvalvet ning nõustamist. Hooldusperede loomise võrgustiku aluseks on perede koolitus, nende ettevalmistamine kasuvanemateks. Riiklikest vahenditest tuleb hooldusperedele kindlustada igakuine vähemalt elatusmiinimumi suurune toetus, lisaks erivajadustega lapsi kasvatavatele hooldusperedele vastav toetus, mis katab laste vajadused.

Toetame lastega tehtavat narko-ennetustööd kaitsmaks lapsi pöördumatute tagajärgede eest. Peame kuritegevuse pärssimiseks vajalikuks kriminaalhooldussüsteemi tihedamat koostööd sotsiaalhoolekande korraldajatega.

Peame tähtsaks sotsiaaltöö tegijate koolitust ja pidevat täiendõpet, töö raskusele vastavat tasustamist ning nende teadmiste kasutamist sotsiaalse planeerimise korraldamisel. Peame vajalikuks tervishoiureformi seostamist sotsiaalhoolekande arendamisega jahoolekandetöötajate suuremat abi üksikutele terviseprobleemidega inimestele.

Täiendame sotsiaalabisüsteemi, millega võimaldame vähekindlustatud elanikele toimetulekutoetuse arvelt ka ravi ja ravimite eest tasumise nende kulude osas, mida ei kompenseeri ravikindlustus.

VÕRDSED VÕIMALUSED IGAÜHELE

Peame vajalikuks erivajadustega inimestele (lapsed, tööealised, eakad) suunatud sotsiaalabi süsteemide muutmist inimkesksemaks. Toetame erivajadustega inimeste pürgimust osasaamiseks elu põhiväärtustest: perekond, töö, haridus ja meelelahutus, tunnustus ja tähelepanu.

Peame hädavajalikuks riigi ja kohalike omavalitsuste toetust erivajadustega inimeste eripära ja vajadusi arvestava koolituse (toimetulekukoolitus, üld-, kutse- ja kõrghariduse andmine) korraldamiseks. Toetame erivajadustega laste integreerumist tavakooli ja -lasteaeda, et kõigil oleks võimalik saada oma arengule vastav haridus.

Laiendame palgasubsiidiumide abil tööandjatele antavaid soodustusi erivajadustega inimeste rakendamiseks toetatud, kaitstud ja kohandatud töökohtadel.

Peame võimalikuks kohalike omavalitsuste poolt erivajadustega inimestele osutatavate vajalike teenuste mahu suurendamist ja kvaliteedi tõstmist, pidades silmas eelkõige isikliku abistaja ja invatransporditeenust.

Peame vajalikuks erivajadustega inimeste toimetuleku parandamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega käivitatud toetussüsteemi arendamist. Riigi- ja kohalikest eelarvetest ning erakapitali toetusest tuleb kindlustada püsiv toetus puuetega inimeste organisatsioonide tegevuseks.

Tagame erivajadustega lastele kogu vajaliku ravi ravikindlustuse vahendite arvelt, rehabilitatsiooni ravikindlustuse, sotsiaalkindlustuse ja perekonna enda sissetulekute ühisabil.

SOTSIAALKINDLUSTUS PEAB PAKKUMA KAITSET KÕIGILE

Kohustuslik sotsiaalkindlustus peab pakkuma kaitsetkõigil peamistel sissetulekute kaotuse juhtudel: vanadus, haigus, toitja kaotus, töö- või töövõime kaotus. Kõrvuti juba olemasolevate kindlustusliikide arendamisega on hädavajalik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse väljakujundamine. Toetame vabatahtlikku kindlustust, s.t pensioni-, ravi- ja õnnetuskindlustust.

Tõhusa sotsiaalse kaitse korraldamise eelduseks onkolmepoolne partnerlus. Seetõttu soosime nii tööandjate esindusorganisatsioonide kui ka töövõtjate ühenduste arengut.

Soovime pensionikorralduse tuua välja tsüklilisest (valimistega seotud) poliitikast ja toetame pensionide kindlakavalist indekseerimist, mis takistab pensionäride elatustaseme langust.

Arvestame pensionikindlustuses lastekasvatusperioode.

Pensionikindlustust tugevdame neljanda sambaga, mis koosneb pensionilisast ja mille suurus oleneb peres kasvanud laste, sh ka kasulaste, arvust.

MAA ON PÕLINE RIKKUS

ET EESTI ELAKS, peab püsima Eesti maa.Maal on elukeskkond tervem, maaperedes sünnib rohkem lapsi. Ka homne maaelu tähendab eeskätt põllumajandust, hõlmates samal ajal tegevusalasid, mida veel täna peetakse linlikeks.

ET EESTI ELAKS, peab maa olema täidetud heade peremeeste ja perenaistega ning nende järeltulijatega.

Isamaaliit leiab, et maaelu kvaliteeti on võimalik tõsta inimeste ettevõtlikkuse ja riigi kaasabil. Isamaaliidu eesmärk on tagada kohalik identiteet, traditsioonide ja väärtuste tugevdamine ning tasakaalustatult toimiv areng kogu Eestis.

Isamaaliit

• toetab külaelu ja ühistegevuse elavdamist
• toetab ettevõtteid tootmise üleviimisel maale
• töötab välja pikaajalise põllumajanduse arendamise kava
• aktiviseerib ja propageerib hoiu- ja laenuühistute tegevust
• koolitab metsaomanikke ja toetab erametsaliitude formeerimist
• korraldab kutse- ja ümberõpet maal

MAA VAJAB HOOLT

Eesti peab tagama kohaliku identiteedi, traditsioonide ja väärtuste tugevdamise ning keskkonnasõbralikult ja tasakaalustatult toimiva sotsiaalmajandusliku arengu Eesti maapiirkondades.

Meie eesmärgiks on kõigiti kaasa aidata omaalgatuse tõstmisele. Aktiivne ja initsiatiivikas inimene suudab aidata iseennast ning paneb ka küla elama. Eesti talukultuurija sellest tuleneva küla ühistegevuse taastamine on eeldus eesti rahva juurte hoidmiseks.

Meie eesmärgiks on edendada maaelu arengut läbi küla ajaloolis-kultuurilise pärandi ning kasutades erinevaid tänapäeva võimalusi. Külaelu edendamiseks toetame maarahva koondumist seltsingutesse, seltsidesse ja liitudesse. Anname külavanemale staatuse koos õiguste ja kohustustega.

Isamaaliit kavatseb küla enese taasleidmist spetsiaalsete külaliikumistoetuste abil tagant tõugata, et aidata säilitada unikaalseid pärandkooslusi. Samuti kindlustada olemasolevad töökohad ning luua uusi.

Maaelu arengu eelduseks on hea koolivõrgustik ja hariduse kättesaadavus. See tagaks ka noorte suurema püsimise maapiirkondades.

Peame oluliseks, et riik toetaks haridust maapiirkondades, kus väikekoolide ülalpidamine ei mahu hariduse finantseerimise üldprintsiipide alla. Arvame, et see vajab erifinantseerimist.

Maaelu arendamine pole mõeldav maaomanike ega peremehetundeta. Ainult hooliv omanik hoiab maad ja metsa. Selleks, et lõpule viia maade tagastamine või kompenseerimine, tuleb õigustatud subjektidele määrata tähtaeg otsustamaks, kas maa tagastatakse või kompenseeritakse.

MAAETTEVÕTLUS

Tööpuudus on kasvanud maapiirkondades peamiselt seetõttu, et aegamööda efektiivsemaks muutuva ja seetõttu vähem tööjõudu vajava põllumajanduse kõrvale on vähe alternatiivseid töökohti asemele tulnud.

Seetõttu on põllumajanduse kõrvale alternatiivsete tegevusvaldkondade soodustamine maaelu arendamise üks peamisi prioriteete.

Eelkõige väikese ja keskmise suurusega talude jaoks on ühistegevus äärmiselt oluline, et seista oma õiguste eest võrdväärse partnerina läbirääkimistel suurtootjatega, töötlemisettevõtetega ning Vabariigi Valitsusega.

Ettevõtluse edendamiseks maal tuleb riigil teha investeeringuid korraliku infrastruktuuri(teede- ja sidevõrgu, samuti arvuti- ja sidevõrgu ning elektriliinide) rajamiseks ning kindlustada juba olemasoleva infrastruktuuri tõrgeteta toimimine.

Meie eesmärk on, et maal elada soovivad inimesed leiaksid sobivat tööd oma elukohas või selle lähedal. Selleks on vajalik tingimuste loomine põllumajandustootmisele alternatiivsete tootmiste toetamiseks. Isamaaliit toetab talulaagrite arendamist.

Isamaaliit toetab maal pangandust, püüdes leida lahendusi tagatisküsimuste osas, süvendades selleks koostööd krediteerimise sihtasutuste ning hoiu- ja laenuühistutega, võttes sihiks pikaajaliste hüpoteegipoliitika käivitamise.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandust on vaja kõigiti toetada. Põllumajandus kätkeb tänapäeval nii sotsiaalset kui ka kultuurilist mõõdet, mitte enam pelgalt majanduslikku. Põllumajanduse toetuseks suunatavate vahendite osas tuleb saavutada rahvuslik kokkulepe. Otsetoetuste süsteem tuleb siduda regionaalpoliitikaga ning see peab olema üheselt mõistetav, lihtne ja toimiv.

Põllumajandusteadlaste töö peab jõudma tegevpõllumeesteni, toetades põllumajanduskonsulentide võrgu täiustamist ja selle laiendamist teenindavate sihtgruppide suunas.

Põllumajanduse üheks eesmärgiks on kindlustada elanikkond põhiliste toiduvarudega.

Isamaaliit  peab mahepõllumajandust järjest kasvava potentsiaaliga tootmisharuks.

MAAELU ON KA KESKONNAKAITSE

Väärtustame majandustegevust, mis jätab ka meie järeltulevatele põlvedele puhta looduse ning maastikuliselt ja bioloogiliselt mitmekesise elukeskkonna.

Isamaaliit suurendab tähelepanu keskkonnatoetustele. Sellised kaudsemad meetmed aitavad kaasa loodussäästlikumale majandamisele, mahetoodete tootmise ja tarbimise suurenemisele, söötis põllumaade vähenemisele, maastiku esteetilise välimuse paranemisele. Keskkonnakaitse sunnib intensiivse põllumajandustootmisega tegelevaid ettevõtteid järgima rohkem head põllumajandustava ning aitab väikese ja keskmise suurusega taludel, kes ei suuda klassikalise põllumajandustootmisega ots-otsaga kokku tulla, ellu jääda.

Toetame maaturismi arengut, kuna see on üks olulisi alternatiive uusi töökohti loovatest tegevusvaldkondadest. Meie puutumatu looduskeskkond väärib avastamist. Kohalik identiteet, kultuurilised eripärad, ajaloolised traditsioonid, legendid, rahvariided, talutoit - kõik see aitab lisaks kaunile loodusmaastikule või turismiatraktsioonile ligi meelitada turiste nii Eestist kui ka välismaalt. Peame tähtsaks ja oluliseks Eesti oma loomatõugude ja taimesortide säilimist ning aretamist.

IGAL POOL EESTIS ON EESTI

ET EESTI ELAKS, selleks peab kogu Eesti elama. Eesti igas paigas elaval inimesel peab olema võimalus teostada oma unistusi ning ennast realiseerida. Eesti saab olla vaid nii edukas, kui edukad on tema erinevad piirkonnad.

ET EESTI ELAKS, peab ta arenema ühtlaselt.

Isamaaliit

• suurendab investeeringuid infrastruktuuri arendamiseks Eesti erinevates piirkondades
• toetab töökohtade loomist ja selle läbi tootmise arendamist väljapool suuremaid keskusi
• toetab jätkuvalt valitsusasutuste väljaviimist Tallinnast

RIIGI ÜHTLASE ARENGU KINDLUSTAMINE

Isamaaliit käsitleb regionaalpoliitikat kõiki eluvaldkondi läbiva küsimusena, mistõttu on seda vaadeldud ka programmi teistes alapeatükkides.

Regionaalse tasakaalustamatuse kõrvaldamisele tuleb eelistada stimuleerivat regionaalpoliitikat. Regionaalsete ebavõrdsuste kõrvaldamine peab tuginema täpsel ja analüüsitud teabel, mille alusel koostatakse piirkondade arendamise kavad.

Ühtlase arengu tagamiseks on esmatähtis läbikäimist ja tootmist soodustava infrastruktuuri väljaehitamine.See peab tagamaarenguerinevuse vähenemise ning konkurentsivõime kasvu. Regionaalse arengu edendamise eelduseks on kõikide piirkondade teedevõrgustiku kordategemine. Toetame saarte ja väikesaarte kui Eesti ühe omanäolisema ja huvitavama ala edendamist.

Peame vajalikuks eraldada vahendeid nii üleriikliku tähtsusega arendusprojektide kui karegionaalse arengu programmide ja mitteriiklike ettevõtluskeskuste toetamiseks.

EESTI PUHTAKS

ET EESTI ELAKS, selleks peame hoidma oma LOODUSRIKKUSI JA KAUNEID MAASTIKKE.

Vaid sellel maal, nende järvede, metsade, põldude ja rannamaastike rüpes, ent ka endapäraseks kujundatud linnakeskkonnas, püsib meie rahva nägu ja meel.

ET EESTI ELAKS, peame meeles pidama, et olememaa saanud laenuks oma lastelt.

Isamaaliit leiab, et keskkonnakaitset ei tohi alahinnata ega teha keskkonna arvel soodustusi teistele eluvaldkondadele. Samas pole õige kogu Eesti muutmine looduskaitse all olevaks reservaadiks. Isamaaliidu eesmärk on kaitsta rahvuslikku rikkust, metsi ja maastikke; muuta sõbralikumaks linnaelukeskkond ja ennetada keskkonnakahjusid.

Isamaaliit

• loob tingimused, kus ettevõtetel on kasulik keskkonda kaitsta ja mugav rakendada keskkonnakahjusid ennetavaid meetmeid, vabatahtlikke kokkuleppeid ning keskkonnajuhtimise süsteeme
• edendab keskkonnaharidust ja –teadlikkust
• suunab kasutama taastuvenergiaallikaid

KESKKONNATEADLIKKUS ALGAB HARITUSEST

Meie eesmärgiks on keskkonnateadlik inimene, kes mõistab looduse, ühiskonna ja kultuuri vahelisi seoseid.

Jätkame riigi ressursside, erasektori ning rahvusvahelise abi koordineeritud investeerimist keskkonna infrastruktuuri rajamisse, saaste ennetamisse ja likvideerimisse ning prügimajanduse arendamisse.

Täna ja homme ehitatavad prügilad peavad vastama kaasaegsetele nõuetele.

Isamaaliit peab vajalikuks jäätmekäitluse tõhustamist, prügi sorteerimise stimuleerimist ja seab eesmärgiks, et olmeprügi äravedu oleks eraisikutele tasuta.

TAASTUVENERGEETIKA TAGAB TULEVIKU

Energeetikas võtame suuna põlevkivienergeetika järkjärgulisele vähendamisele energiabilansis, millega kaasneb CO2 emissioonide vähenemine. Pooldame Eestit hõlmava Läänemere energiasüsteemi võimalikult kiiret väljaarendamist.

Energia efektiivsuse tõstmiseks toetame elektri ja soojuse koostootmist ja taastuva energeetika osakaalu suurenemist.Toetametaastuvenergeetika riikliku arengukava koostamist, kaasates välisinvestoreid ja –spetsialiste.

Aktsiisipoliitika kaudu tuleb soodustada biokütuse kasutamist. Toetame infotehnoloogiaprojekte, mis aitavad kaasa energiasäästule nii tootmises kui ka koduses tarbimises.

Isamaaliidu metsapoliitika eesmärk on kaitsta metsa ja optimeerida selle kui aeglaselt taastuva ressursi kasutamise reeglid ja määrad. Riigi ülesandena näeme metsavarude säilitamist viisil, et raiemaht ei ületaks metsade juurdekasvu ning metsade üldpindala ei väheneks. Samas tuleb tagada metsade tüpoloogiline ja liigiline struktuur, mis oleks bioloogilise mitmekesisuse aluseks, pidades silmas ka seda, et Eesti mets on krooni kattevara.

PAREMA LINNAKESKKONNA NIMEL

Isamaaliit taotleb, et Eesti linnad muutuksid selliseks elukeskkonnaks, kus arvestatakse ja järgitakse aastatuhandete jooksul välja kujunenud linnalikke planeeringu- ja ehituspõhimõtteid. Linnakeskkonna kvaliteedi määrab ära asustustiheduse mitmekesisus.

Meie jaoks on Eesti linnade planeerimisel peamine eesmärk optimaalne ja mitmekesine maakasutus ning turvalise elukeskkonna tagamine vältimaks elanikkonna jagunemist sotsiaalsel alusel.

Linnalises elukeskkonnas pole võimalik valida puhtama õhu aega ega piirkonda. Seepärast on oluline üheskoos parandada õhu kvaliteeti ning vähendada saastet.

Peame oluliseks linnatranspordist tekkiva müra, saaste ja vibratsiooni vähendamist, sest see kahjustab inimeste tervist ja halvendab ehitiste, sh muinsuste seisukorda.

Tahame jõuda liiklust vähendavate transpordilahendusteni.

VALITSUS LIHTSAKS

ET EESTI ELAKS, peavad inimesed olema ühendatud vastastikuste õigus- ja kohustussidemetega. Need sidemed avalduvad ka inimese suhetes oma valla, linna ning riigiga.

ET EESTI ELAKS, peab igaühel olema võimalik osa saada koduvalla ja –linna ning kogu riigi elu korraldamisest.

Isamaaliit on seisukohal, et riigi osa vähendamine ei lahenda automaatselt kõiki riigi ja kodaniku suhtlemises tekkinud probleeme. Samas arvab Isamaaliit, et riigi- ja omavalitsusaparaadi kontrollimatu suurendamine ei taga ühiskonna paremat toimimist. Isamaaliidu eesmärk on panna avalik haldus tegelema inimeste mõistliku koostoimimise korraldamisega, inimväärse elukvaliteedi tagamisega ja ühiskonna edasise arenguga.

Isamaaliit

• suurendab kodanike osalust riigi juhtimises
• arendab elanikkonna paremaks esindatuseks oma huvide väljendamisel kodanikuühenduste tugisüsteemi
• pooldab kohalike omavalitsuste ühinemist paikkonna tervikliku ja kiirema arengu nimel
• vähendab ministeeriumide ja ametite võimu, suurendades kohaliku omavalitsuse õigusi ja vastutust

KODANIKUÜHISKOND KUI VÄÄRTUS

Eestlaste kodanikualgatuse areng sai alguse XIX sajandi teisel poolel seltsiliikumise kaudu eesti kultuuri uurimise ja edendamise, parema rahvahariduse saamise ning teadmiste levitamise eesmärgil. Tuginedes eestlaskonna kodanikualgatuse traditsioonidele ja eesmärkidele kavandab Isamaaliit osalustraditsioonide jätkumist ja edasiarendamist demokraatlikus Eesti ühiskonnas ning sihipärast tegevust kodanikuühiskonna kujundamiseks.

Kodanikuühiskond aitab suurendada Eesti sotsiaalset kapitali ning tagab avaliku poliitika legitiimsuse. Kodanikuühiskonna kujunemise lähtealuseks peame avaliku ja mittetulundussektori sotsiaalse partnerluse alusdokumenti, millest lähtudes koostatakse iga-aastased konkreetsed tegevuskavad.

Isamaaliit peab vajalikuks kujundada Eestis välja tegus mittetulundussektori tugikeskuste võrgustik soodustamaks paikkondades omaalgatuse arengut. Kavatseme muuta selgepiiriliseks ja läbipaistvaks mittetulundusühenduste siseriikliku rahastamise korra, selle allikad ja põhimõtted, viies tegevuse demokraatlikele alustele.

Kujundame maksupoliitika kaudu soodsa keskkonna heategevuseks ja filantroopiaks.

AVALIK HALDUS

Avalik haldus tegeleb inimeste kooseksisteerimise korraldamisega inimväärse elukvaliteedi tagamiseks ja ühiskonna jätkuvaks arendamiseks. Avalik haldus on suunatud riigi sotsiaalsele ja majanduslikule edenemisele eesmärgiga tagada Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime globaliseerumise tingimustes ning kaitsta kodanike õigusi ja huve.

Haldussuutlikkuse tõstmine keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandil hõlmab haldusülesannete täitmist toetavaid struktuure, avalikke teenistujaid ning protseduurireegleid, et paranda avaliku sektori toimimist inimeste teenindamisel.

HALDUSREFORM

Haldusreformi eesmärgiks on inimeste kvaliteetsem teenindamine, tõhusam riigivalitsemine ja halduskulude mõistlik suurus.

Kulutuste kokkuhoiu juures tuleb tagada kodanike huve ja õigusi arvestav kvaliteetne ning mõjus avalike funktsioonide täitmise viis. Toimingud peavad olema avatud ja läbipaistvad ning vastutus- ja kontrollimehhanismid tegelikult toimivad.

Kavandatavate ümberkorralduste aluseks olevad põhimõtted puudutavad nii juhtimismeetodeid kui ka institutsionaalset korraldust. Seega on tegemist kõikehõlmava reformiga, mis läbib halduskorraldust horisontaalselt (initsiatiivid puudutavad kõiki ministeeriume) ja vertikaalselt (keskvalitsus, regionaalne ja kohaliku omavalitsuse tasand).

Haldusreformi tuleb jätkata Eestis kõigil kolmel riigivalitsemise tasandil: kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja keskvõimu tasandil. Valdade ühinemisel eelistame koondumist tõmbekeskuste ümber, s.tEesti ajaloos väljakujunenud kihelkondliku jaotuse põhimõtet. Ühinemist peab riik ühinemiskulude osas toetama rahaliselt.

Pooldame täidesaatva ja seadusandliku võimu selgepiirilisemat eristamist kohalikul tasandil. Vähendamaks poliitiliste ametikohtade arvu vallas ja linnas, muudame kohaliku omavalitsuse juhtimist.

Toetame ühinenud kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvu koos funktsioonide üleandmise võimalusega riigilt kohalikule omavalitsusele. Sellega suurendame kohalike omavalitsuste õigusi ise otsustada oma tulubaasi ja kulutuste üle.

Peame vajalikuks 26% tulumaksu jagamist riiklikuks (määraga 11%) ja kohalikuks (määraga 15%) tulumaksuks nii, et kohalik tulumaks laekuks kohalikesse eelarvetesse ja riiklik riigieelarvesse. Samas peab rakendama põhimõtte, mille järgi riiklikud tulumaksusoodustused ja tulumaksuvaba miinimum arvestataks vaid riiklikust tulumaksust.

Peame vajalikuks vältida keskvõimu ametiasutuste dubleerimist kohtadel. Eelistame kõiki küsimusi lahendada võimalikult kohapeal ehk territoriaalse juhtimise tugevdamist. Igas maakonnas esindab riiki maavanem, kessuhtleb kohaliku võimu esindajate ja teiste isikutega ning teostab ka riiklikku järelvalvet. Isamaaliit on korruptsiooni vastu, tagades selleks tõhusa ennetustöö haldusstruktuurides.

Peame jätkuvalt õigeks põhimõtet, et ministrid juhivad oma valdkonda läbi ministeeriumide, teevad poliitilisi otsuseid ja ministeeriumile alluvad asutused viivad neid ellu.Vastavalt sellele tuleb läbi vaadata ja täpsustada kantslerite ja ametite peadirektorite tööülesanded ning rollid.

Peame jätkuvalt oluliseks ministeeriumide arvu vähendamist .

KORD MAJJA

ET EESTI ELAKS, selleks peab Eestis olema turvaline elukeskkond. Turvalisus põhineb hästi tasakaalustatud seadustel, nende oskuslikul rakendamisel, politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste õiguskaitsjate tulemuslikul tööl. Laiemalt võttes aga meie kõigi ühistel jõupingutustel, seadusekuulekusel ja valmisolekul iseennast, oma perekonda ja riiki kaitsta.

ET EESTI ELAKS, selleks peab elu Eestis olema turvaline.

Isamaaliit on seisukohal, et vaid seaduste karmistamise ning politsei täiendava finantseerimise kaudu pole võimalik saavutada Eestis suuremat turvalisust. Samas ei tohi kuritegevuse kasvu alahinnata ega kurjategijatesse liigse leebusega suhtuda. Isamaaliidu eesmärk on rakendada selline õigussüsteem, mis vastab rahva ootustele turvalisuse tagamisel oma riigis.

Isamaaliit

• rakendab õigussüsteemi inimese hüvanguks efektiivsemalt tööle
• vähendab kuritegevust tõhusa ennetustöö kaudu
• Viib karistussüsteemi vastavusse rahva õiglustundega
• kaasajastab kohtunike väljaõppe ja täiendkoolituse
• võtab inimeste elu, tervise ja vara kaitseks kasutusele kaasaegse pääste- ja valvetehnika
• suurendab kodanikualgatuse tähtsust kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel

DEMOKRAATIA PÜSIB ÕIGUSEL

Demokraatlik õigusriik peab pakkuma igale kodanikule kaitset omavoli ja vägivalla eest.

Turvalisus põhineb hästi tasakaalustatud ja toimivatel seadustel ning õiguskorda tagavate institutsioonide tulemuslikul tööl; laiemalt võttes aga meie kõigi ühistel jõupingutustel, seaduskuulekusel ja valmisolekul riiki kaitsta.

Eesti püsimise aluseks on euroopalik õigussüsteem. Seaduslik kord on kõigi jaoks võrdselt siduv. Me ei tohi lubada võimutühimikke ega konkureerivat võimu. Igaühe vastutuse määr ja piirid on sätestatud seadusega.

Õigusriigi üks põhimõte on kohtusüsteemi sõltumatus. Õigusrikkumisi tuleb menetleda kiiresti ja järjekindlalt, sest pikalevenivad protsessid õõnestavad turvalisust ja usku õiglusesse. Karistusseadustik tuleb muuta õiglasemaks ja karmimaks. Protsessikorda tuleb lihtsustada ja õiguslikku menetlemist lühendada.Samas peab olema tagatud järelevalve seaduslikkuse üle.Tõhustada tuleb kohtunike täiendkoolitust.

Vägivalla ja kuritegude ärahoidmine on kogu ühiskonna ülesanne. Politsei ja kohtuorganite kõrval on oluline osa perekonnal, koolil, kirikutel ja avalikkusel.

Isamaaliit on nii tugevate kui ka nõrkade uimastite kasutamise legaliseerimise vastu. Pooldame intensiivseid ennetavaid meetmeid ning narkomaanidele normaalsesse ellu tagasipöördumise võimaldamist. Selleks tuleb luua piisav ravi- ja hooldusvõrgustik.

POLITSEI PEAB TAGAMA KINDLUSTUNDE

Politsei ja kohtuorganid on õiguskorra kaitsmise instrumendid. Tuleb jätkata jõupingutusi, et kujundada politsei hästi koolitatud institutsiooniks, mille poole iga kodanik võib julgelt pöörduda, kartmata hoolimatut või üleolevat suhtumist. Politseinik peab olema asjatundlik ja usaldusväärne abimees. Igaüks peab teadma oma piirkonna konstaablit; iga konstaabel peab suhtlema oma piirkonna inimestega, et teada nende probleeme.

Kuritegude avastamine peab suurenema, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata varjatud kuritegude avastamisele.

Politseitööd peab motiveerima kõrgem palk, keskmisest pikem puhkus, keskmisest madalam pensioniiga, täiendavad sotsiaalsed tagatised tööõnnetuste ja invaliidistumise korral jne. Samas tuleb julgemalt vabaneda asjatundmatutest, politsei mainet kahjustavatest ning eesti keelt mitteoskavatest töötajatest.

Politsei tuleb varustada kaasaegsete tehniliste vahenditega, et teha oma tööd professionaalselt. Tihendada tuleb rahvusvahelist koostööd, et tulemuslikult võidelda narko-, relva- ja inimkaubandusega tegelevate organisatsioonide vastu. Tähtis on politsei poliitilise sõltumatuse tagamine.

POLITSEINIK ─ ABIMEES MEILE KÕIGILE

Kogu politseiorganisatsioon peab olema suunatud kodanike ja organisatsioonide turvalisuse tagamisele. Selle aluseks on hästi koolitatud ning usaldusväärsed konstaabli-, patrull- ja kriminaalpolitsei teenistused.

Politseitöö efektiivsemaks muutmisel on vaja vähendada politseiprefektuuride arvu. Samal ajal tuleb suurendada konstaablite ja patrullpolitseinike osa politseis.Politseilise hariduse andmisel tuleb lähtuda parimast rahvusvahelisest praktikast. Pidevalt peab uuendama politsei materiaal-tehnilist baasi.

Äärmiselt olulise tähtsusega on parandada politseiteenistuste IT-alast taset, algatades

“Politsei tiigrihüppe“ projekti. Järjest olulisema tähtsusega on rahvusvahelise koostöö parandamine.

Peame vajalikuks tugevdada sisekontrolli politseiteenistustes hoidmaks ära politsei mainet kahjustavaid tegevusi. Iga politseiniku tegevuse aluseks peab olema eetikakoodeks. Politseitöö efektiivsuse tagamiseks on tarvis tõhustada informatsiooni kogumist ja analüüsi ning selle jõudmist nendeni, kes seda oma töös vajavad. Senisest intensiivsemalt tuleb õiguserikkumiste menetlemisel rakendada kiir- ja lihtmenetlust.

Preventsioonialane tegevus peab toimuma kohalike omavalitsuste ja politseistruktuuride koostöös. Preventiivmeetmete hindamine peab toimuma vastavalt nende toimele.Tuleb leida vahendeid naabrivalve põhimõtete edendamiseks ja propageerida turvalist eluhoiakut.

PIIR OLGU KINDEL, KUID LÄBITAV

Piirivalve peab tagama tõhusa kontrolli Eesti piiri (ja ajutise kontrolljoone) üle. Selleks, et piiriületamine toimuks tõrgeteta, tuleb vähendada bürokraatlikke takistusi, kuid tagada piiril kindel järelevalve isikute ja kaupade liikumise üle.

Piir turvab riigi territooriumi, kuid ei tohi takistada seaduskuulekate inimeste, legaalsete kaupade, turvalise info vaba ja kiiret liikumist.

Piirivalve peab olema varustatud kaasaegse tehnikaga, mis võimaldab vähendada isikkoosseisu. Piirivalve tuleb muuta elukutseliseks ning loobuda ajateenijate kasutamisest. Põhiülesandeks peab jääma piiri valvamine ning piiri ületavate isikute ja veovahendite kontroll, alles seejärel saab piirivalvele anda ka militaarses mõttes riigikaitselisi ülesandeid.

Piirivalve väga olulised ülesanded on seotud otsingu- ja päästeoperatsioonidega merel ning suurtel järvedel, merereostuse avastamise ja likvideerimisega, otsingutöödega maismaal lennuõnnetuse korral.

EESTI EI ALISTU

ET EESTI ELAKS, selleks peab kestma rahvas. Et rahvas püsiks, peab ta olema kaitstud hukatuslike ajalootormide kordumise eest. Me vajame julgeolekut iseendale, kuid eriti vajame kindlustunnet meie lastele ja lastelastele.

Selleks peame näitama üles veendunud kaitsetahet, sest vaid nõnda leiame endale liitlasi, kelleta pole väikeriigi julgeolek mõeldav.

ET EESTI ELAKS, selleks peame olema kindlad oma kaitsetahtes ja oskama leida liitlasi.

Isamaaliit on seisukohal, et loobumine üldisest kaitseväekohustusest ning Eesti riigikaitsekulutuste vähendamine ei suuda tagada Eestile kaasaja kiirelt muutuvas maailmas kindlust tuleviku suhtes. Õige on riigikaitsele eraldatud summade efektiivse kasutamise tagamine, mitte ainult hoolitsemine kaitsekulude pideva kasvu eest. Isamaaliidu eesmärk on kindlustada Eesti riigi ja rahva püsimajäämine ja julgeolek.

Isamaaliit

• arendab kiirelt välja Eesti kaitseväe, varustades selle hea väljaõppe ja tänapäevase tehnikaga
• kindlustab kaitseväe reservi koolituse ja varustamise
• saavutab kiire integreerumise kõigi NATO poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega
• tagab Kaitseliidu finantseerimise ja liikmete koolituse
• lülitab haridusprogrammidesse noorsoo riigikaitselise kasvatuse
• kindlustab Eesti osalemise rahutagamismissioonidel
• kasutab välispoliitika ja diplomaatia kõiki võimalusi hoidmaks ära riikidevahelisi pingeid
• rakendab meetmeid võimaliku terrorismiohu ärahoidmiseks

KAITSEVÄGI OLGU TASEMEL

Eesti rahvaja riigi püsimajäämise ning julgeoleku tagamiseks peab Eesti edasi ehitama üldisel kaitseväe kohustusel põhinevat reservarmeed, tagades sellele hea väljaõppe ja tänapäevase varustatuse.

Eesti armee oli ja on reservarmee, mis on ühtlasi kvaliteedilt professionaalne. Professionaalsus tähendab eelkõige haritud ohvitsere ja allohvitsere, kes suudavad anda korralikku väljaõpet ja kes käsitlevad moodsat sõjatehnikat. Professionaalsus tähendab ka elukutselistest sõjaväelastest koosnevate üksuste loomist.

Eesti peab säilitama riigikaitsekulutused 2% tasemel rahvuslikust koguproduktist, pidades eriti oluliseks kaitseväelaste haridustaseme tõstmist ja nende elutingimuste parandamist.

Eesti peab tagama endale kutse NATOsse. Kutse NATOsse on võimalus, millest tuleb välja arendada täisvereline liikmelisus NATOs. See tähendab oskust kasutada suure kaitsealliansi võimalusi, arendades välja aktiivse koostöömehhanismi suhetes NATOga.

Kui soovime, et meile appi tullakse, on hädavajalik toetada teisi vabadust kaitsvaid rahvaid Euroopas. Isoleeritus ei ole julgeolekupoliitiliselt tark ega meie väärtushinnangutele sobiv. Eesti peab olema oluline lüli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kindlustamisel Euroopas ning maailmas. Selleks tuleb kindlustada Eesti osalemise rahutagamismissioonidel.

Kuigi Eesti pole ilmselt terroristide esimene sihtmärk, ohustab rahvusvaheline terrorism meid kõiki. Eesti peab andma oma jõukohase panuse terrorismivastases võitluses, et olla ka julgeoleku tootja, mitte ainult tarbija.

KAITSETAHE TUGINEB KOGU RAHVALE

Kaitseliit on Eestile omane põline vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidule tuleb tagada piisav finantseerimine ning võimalused liikmete koolitamiseks ja motivatsiooniks. Isamaaliit peab oluliseks, et Kaitseliit oleks varustatud tänapäevase väljaõppemetoodika ja moodsa tehnikaga, et territoriaalkaitse oleks efektiivne ja tänapäevane ning mille edenemiseks korraldatakse maakaitsepäevi.

Isamaaliit peab Eesti julgeolekule oluliseks elanikkonna ja eriti noorsoo laialdast riigikaitselist ettevalmistust ning rahvuslikku ja eetilist kasvatust, mis säilitaks rahva kaitsetahte. Väikese rahva kaitsevõime põhineb totaalkaitse printsiibil, mis eeldab kogu rahva valmisolekut Eesti riigi kaitsmisel kaasa lüüa, kas otseselt relva kandes või mingil muul moel. Eesti kaitsmine on kogu rahva ühine kohustus.

Eesti riigikaitse on osa meie iseseisvusest ja meie sõltumatu riigi tunnetusest. Eesti tulevik rajatakse eestlaste ohvriterikka vabadusvõitluse pärandile.

Selleks tuleb väärtustada vabadusvõitlust kui Eesti iseolemise ja tänase kiire arengu alust, toetades vabadusvõitluse veterane ja Eesti sõjameeste mälestuskiriku valmimist.

Isamaaliit peab pühaks kõigi Eesti Vabariigi eest langenute ja represseeritute mälestust.

EESTI ON MAAILMARIIK

ET EESTI ELAKS, peab Eesti rahvale olema tagatud võimalus rahulikult oma elu elada. Eesti julgeoleku kindlustamine eeldab omakorda avatud suhtlemist maailmaga ning samu väärtusi jagavate sõprade leidmist. Samas tuleb maailmaga suhtlemisel mitte seada ohtu oma põhiväärtusi ega Eesti tulevikku.

Isamaaliit on seisukohal, et isoleerumine ja suletus ei taga Eestile võimalust paremaks arenguks. Samas oleme veendunud, et kellegagi paremate suhete saavutamise nimel ei tohi Eesti loobuda oma rahvuslikest huvidest.

Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida.

Isamaaliit

• tagab Eesti välispoliitika professionaalsuse ja Eesti tutvustamise maailmale
• tagab Eesti osalemise võrdõigusliku partnerina rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses
• osaleb aktiivselt EU täisliikmena selle koostöö igas meetmes

EESTI KOHT MAAILMAS

Julged reformid ja kiire edasiliikumine on kujundanud Eestile hea maine ning loonud eeldused oma olemasolu ja eripära teadvustamiseks maailmale. Isamaaliit pöörab Eesti tutvustamisele maailmas tõsist tähelepanu, ühendades selleks riigi, ettevõtjate ja kolmanda sektori jõupingutused.

Oleme kindlad, et vaba ja tulemusrikka arengu eeldus on Eesti avatus maailmale, Eesti riigi tahe ja võime aktiivselt ja tsiviliseeritult suhelda teiste riikidega. Protektsionism ja isoleerumine on nii majanduslikus kui ka julgeolekupoliitilises mõttes kahjulikud.

Eesti peab kõikjal aktiivselt ning energiliselt kaitsma oma rahvuslikke huve.

Omamaks võimalust ja võimet maailma asjades kaasa rääkida, peab Eestil olema maailmas toimuva suhtes aktiivne hoiak. Eesti peab aktiivselt tegutsema rahvusvahelistes organisatsioonides ning ettevõtmistes.

Edendame professionaalset ja stabiilset välisteenistust. Jätkame professionaalsete diplomaatide koolitamist ning välisesinduste võrgu arendamist. Isamaaliit ei pea õigeks välisteenistuse politiseerimist. Riik kaitseb ja toetab Eesti ettevõtjate huvisid välismaal. Aktiivne ja heatasemeline välissuhtlus on väikeriigile kõige parem viis kaitsta rahvuslikke huve.

VÕRDÕIGUSLIK PARTNERLUS

Oma rahvuslike huvide kaitseks peab Eesti olema võrdõiguslik partner teistele riikidele maailma ees seisvate probleemide lahendamiseks. Selleks peab Eesti ilmutama aktiivsust rahvusvahelisel areenil.

Peame vajalikuks selgelt seista rahvusvaheliste õigusnormide ja kokkulepete põhimõttelise täitmise eest ÜROs, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCEs) ning Euroopa Nõukogus vältimaks päevapoliitilisi hinnaalandusi ja topeltstandardeid. Eesti peab toetama samme rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse tõhustamiseks.

Eestile on eluliselt tähtsad heanaaberlikud ja usalduslikud koostöösuhted kõigi Läänemere-äärsete riikidega. Anname koos naabritega kaalukama sisu Balti koostööle.

Tahame rajada suhted Venemaaga võrdõiguslikkusele, heanaaberlikkusele ja teineteise suveräänsuse tingimusteta austamisele, nagu seda sätestab 1920. aasta Tartu rahuleping─ Eesti iseseisva riikluse püsiva väärtusega sünnitunnistus.

Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga loob head eeldused normaalsete suhete kujundamiseks Venemaaga. Oleme veendunud, et sellele aitaks kaasa Venemaa ühinemine maailma demokraatlike riikide seisukohtadega Balti riikide õigusvastasest annekteerimisest Nõukogude Liidu poolt.

Eesti peab aktiivselt suhtlema ka SRÜ riikidega, tutvustades neile oma kogemusi ning toetades neid poliitiliste ja majanduslike reformide teostamisel. Eriti oluline on Eestile aktiivne partnerlus Ukraina ning Taga-Kaukaasia riikidega.

Eestile on olulised sidemed maailma poliitikas ja majanduses määravat rolli omavate riikidega, nagu G-7 liikmesriigid. Erilise tähendusega on Eestile suhted Ameerika Ühendriikidega. Eestile on tähtsad sidemed ka geograafiliselt kaugemate riikidega Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Tagamaks Eestile võimalust maailma asjades kaasa rääkida, peab Eesti välispoliitika muutuma globaalseks.

EESTI ON TUGEV KOOS EUROOPAGA

Eesti rahvas on määratlenud oma kuuluvuse Euroopa kultuuri- ja väärtusruumi aastasadade vältel tehtud valikutega. Isamaaliit näeb Euroopas ühise ajaloolise pärandiga, ühise tänapäeva ja ühiselt kujundatava tulevikuga kultuuri- ja väärtusühiskonda. Liitudes Euroopa koostööga ning taotledes sellest suuremat turvalisust, stabiilsust ja edukat arengut, peame ühtlasi paremini teadvustama oma rahvuslikku identiteeti ja kultuuri.

Eesti peab edukalt lõpule viima liitumisläbirääkimised Euroopa Liidu ja NATOga. Eesti peab läbirääkimistel Euroopa Liiduga kaitsma oma huve ja saavutama endale häid lahendusi. See on eelduseks positiivse otsuse saamiseks liitumist otsustaval referendumil, mis tuleb korralikult ette valmistada. Liitumiseks vajaliku taseme saavutamine nõuab Eestilt pingutust, et saavutada igapäevaelus ja töös euroopalik kvaliteet.

Eesti peab liikmestaatuseks Euroopa Liidus ja NATOs põhjalikult valmistuma. See eeldab osalemist debatis Euroopa tuleviku üle. Eesti peab ette valmistama vajalikul hulgal ametnikke tagamaks enda piisav esindatus mõlemas organisatsioonis. Eesti peab aktiivselt osalema Euroopa Liidus ja NATOs rakendatavates meetmetes ning programmides. Eesti peab olema valmis maksimaalselt kasutama nii Euroopa Liidu kui ka NATO poolt talle pakutavaid abiprogramme.

VASTUTUS MAAILMA EEST

Eesti missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse.

Toetame kõigi rahvaste demokraatlikult väljendatud püüdlusi iseseisvusele. Meie poolehoid kuulub soome-ugri rahvaste kultuurilistele ja poliitilistele taotlustele. Austades iseend vaba rahvana, peame austama ka teiste vabaduspüüdlusi.

Me peame tunnetama maailma ühtse tervikuna ning hoolitsema selle edasikestmise eest. Inimene on osa loodusest ning ta ei tohi seda oma käitumises unustada. MAA kui kogu inimkonna ühine elukeskkond nõuab hoolt. Seetõttu peab Eesti aktiivselt osalema ülemaailmsetes keskkonnaalastes uuringutes ja koostööprojektides.

TULEVIK EESTILE

Isamaaliit on programmi koostades vaadanud nii ajas tagasi kui ka ettepoole otsimaks lahendusi Eesti ees seisvatele probleemidele ning jõudnud veendumusele, et EESTI PÜSIMAJÄÄMISEKS peame kinni pidama järgmistest põhimõtetest:

• Eesti riigikord rajaneb demokraatial
• Eesti ainus riigikeel on eesti keel
• Eesti majandus tugineb vabal ettevõtlusel, eraomandil ning sotsiaalsel vastutusel
• Eesti on osa avatud maailmast
• Eesti riik täidab ühiskonnas kindlat tasakaalustavat ning rahvuse tulevikku tagavat rolli
• Eesti Vabariik on välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. aastal
• Eesti Vabariigi ründajale tuleb igal juhul jõuga vastu astuda
• Eestis ei tohi lubada kommunismi ega ühegi teise inimvaenuliku ideoloogiamaksvuselepääsu

Need on põhimõtted, millel püsib Eesti omariiklus ja rahvuse tulevik. Nendest põhimõtetest Isamaaliit ei loobu ja nende arvel kompromisse ei tee!

ISAMAALIIDU TÖÖ EI LÕPE, SEST EESTI TEE EI LÕPE. EESTI LÄHEB EDASI, LÄBI AASTAKÜMNETE JA AASTASADADE.

ME PÜHENDAME EESTILE OMA SÜDAME JA JÕU.

ME TEEME SEDA KOHE, SEST AEG EI OOTA.