14 

Hirmu polnud, aga haiget saime palju

Mis sa arvad, mis edasi saab? Kas tuleb veel rahutusi?
Ma ei oska midagi arvata. Tean ainult, kuidas nad kartsid, ja kas nad julgevad – kahtlen.
 
Kartsid?
Kui tavapolitseid ei kuulatud ja me välkründeid tegime, siis jooksid ju laiali nagu kärbsed.
 
Kas keegi su kolleegidest sündmuste käigus viga ka sai?
Ikka. Põrutusi oli paljudel. Kui mitmekilone kivi selga-pähe lendab, siis juhtub mõndagi.
 
Kas lähedalt vastu hakati?
Endla tänavas tuli 20 kutti kahemeetriste raudtorudega.
 
Tuleb sellisel hetkel hirm ka peale?
Hirmu polnud, aga haiget sai palju.
 
Sina said ka haiget?
Ikka. Me saime ju sellise kivirahe. Rahvusraamatukogu katuselt visati alla kaevukaas, see ­kukkus minust kahe meetri kaugusele. Nüüd ­muidugi mõtlen, mis oleks võinud juhtuda. Kive saime kaela nii palju, et enamik kiivreid tuleb nüüd ­välja vahetada.
 
Läksid puruks?
Nad on sellise ehitusega, et lähevad löökide tagajärjel tasapisi pehmeks, et kaelalülid viga ei saaks.
 
Kas viha ka tekkis?
(Pikk ja harvanähtavalt tugeva kehaehitusega mees mõtleb pikalt.) Eks me kõik ole inimesed. Aga üksuse tegevus on nii üles seatud, et eesliini taga on mehed, kes jälgivad, et keegi liigset jõudu ei kasutaks. Kui vaja, tõmbavad meid tagasi.
 
Teie meeskonnas on ilmselt ka venelasi. Kuidas nemad ennast tunnevad?
Probleeme ei paista olevat.
Ega venelased üksi süüdi pole, eestlased sigatsesid ju ka. Olid samas pundis ja varastasid, lõhkusid.
 
Oled sa kindel?
Jah. Kinnipidamisel rääkisid eesti keeles ja nimed nagu ka eestlase omad.
 
Oli mingil hetkel ka selline tunne, et oled üksi keset kogu maailma viha?
(Vestluskaaslane on konkreetne inimene, nii-öelda lühilausete mees. Ilmselt käib see tööga kaasas. Mõistagi ajab selline küsimus teda muigama.) Seal ei olnud aega sellisteks mõtisklusteks. Mingil hetkel oli täielik tunnelnägemine – näed ainult enda ette –, kuigi meie jaoks on väga tähtis jälgida ka kaaslasi, et püsiksime ühes reas.
 
Miks sai võimalikuks häving Pärnu maanteel? Politsei ei jõudnud ega jõudnud sinna röövleid takistama. 
Ei saanudki jõuda. Meie üksus tagas Tõnismäel, et aia paigaldajad saaks aiad paika, sest kogu ümbruskonna tänavad tuli sulgeda. Ja tavapolitseid ei saanud kivirahe alla lihaks saata. Massid pole nende töö, neil puudub varustus ja õpe. Aga samal ajal juba rööviti ja lagastati. Reede õhtul olime kiiremad ja konkreetsemad.
 
Arvuliselt olite olulises vähemuses?
Ma ajasin oma tiimiga reedel terve Vabaduse platsi laiali, aga ainult tänu sellele, et nad olid piisavalt ära hirmutatud.
 
Kas see näitab, et teid võiks rohkem olla?
Arvan küll.
 
Naisi pole selles seltskonnas?
Ei.
 
Aga naissoost tavapolitseinikud – kuidas nemad kivirahe üle elasid?
Need, keda nägin, olid just lõpetanud neljatunnise vahetuse ketis. Nad värisesid... ma ei tea, kas vihast või hirmust – aga terve selle aja oli neid sõimatud, nende pihta sülitatud. Ma ei tea, mida nad tundsid. Ma ei tea ka, kas see tüdruk, kelle põlv tagurpidi läks, hakkab niipea käima.
 
Ise said ka viga?
Jah, sain pihta täis õllepudeliga ja kiirabi vaatas mind üle.  
 
Nii et kõik, mis kätte mahtus ja lendas, läks käiku?
Ikka, isegi muld, kuna kivid said otsa. Mõni kivi oli ikka selline lapse pea suurune. Ka süütepudeleid loobiti.
 
Oli seal üldse enam-vähem rahumeelseid protestijaid?
Kahjuks ei tea, kuna ma nägin ainult kive, suitsu, pauke, tuld. Muide, “rahumeelsete” pealtvaatajate kohta on netis videoklipp – seisavad kaks kutti, käed taskus. Politseiauto sõidab mööda, üks võtab maast suure kivi ja viskab. Kui politsei neile peale jooksis, ütlesid, et me ju seisame siin niisama...
 
Kiirabisse sattus palju töökaaslasi?
Need, kes kividega said, need ikka käisid. Ühel meie omal ei tulnud kinnas käest, kuna paistetus oli nii suur.
 
Ütlesid enne, et õlg on löömisest valus. Mis see tähendas?
Ega ju keegi vabatahtlikult pikali visanud...
 
Kui palju oli võimalik vahet teha, kas see inimene, keda pikali surud, on ikka milleski süüdi?
Eelnevalt on hoiatatud inimesi korraldusega lahkuda. Kui ei lahku, siis oma mure. Sellises ­olukorras, kui sul on 500 inimest vastas, pole võimalik selgita­ma hakata, kes on kes. Need on keelatud kogu­nemised ja ruuporiga palutakse laiali minna. Ja pole seal keegi talleke, kui oled sinna tulnud. Ole kodus!
 
Mis sa sellistest arvad, kes seletama kukkusid – “mis õigusega politsei mind kaasa viis” jne?
Viidi ka üks Õhtulehe ajakirjanik minema. Hull kisakõri oli. Muudkui seletas. Aga me ei saa kaubelda ja anda kümmet korraldust. Kehtis üks korraldus. See palumise aeg oleks ammu pidanud lõppema.
 
Palumise aeg?
See, et rikkuja tunneb, et ta võib öelda politseile, mida sülg suhu toob.
 
Sind kuulates tundub, et sa pole eluski nii pettunud olnud teistes inimestes, pealegi kaasmaalastes?
Nii on. Ja nüüd räägitakse inimõiguste rikkumisest. Kas lagastamine, varastamine, süütamine on inimõigused? Koplis pussitavad nad iga jumala päev ja surevad, miks sellest ei räägita? Või mis toimub Himkis?
 
Moskvas lendas rahulikele meeleavaldajatele Omon kallale, muidugi inimõigusi austades.
Jah, Omon austas küll. Viisakalt viisid inimesed ära, hiljem anti tappa ja gaasi, võib-olla ka kuuli.
 
Olen kuulnud, et kavatsete tulevikus hakata veekahuris kasutama värvilaenguid...
Jah, et hiljem poleks vaja vaielda, kes meid esimeses reas ründasid.
 
Muide, kas kummikuul annab kõva paugu? Millega seda võrrelda?
Laeng on sama tugev kui mis iganes tulirelval. Lihtsalt kuul on kummist. Haiget teeb.
 
Oli näha, et kummikuule lasti madalale. Pähe ometi ei tohi ju?
Seda jah, näkku ei soovita. Muidu lased silma peast. Kellel seda vaja on. Teine tuli ju kõigest “rahulikult” ütlema, et talle ei meeldi Eesti politsei ja seadused.