Res Publica
EST | ENG | RUS

Gallup
Mis valdkonnas on Res Publica kõige kompetentsem?
Haridus
Majandus ja rahandus
Õigus ja turvalisus
Tervishoid ja toimetulek
Välispoliitika

Murtud Rukkilille Ühing
EPP - European People's Party
EPP-ED fraktsioon
EDS - European Democratic Students
YEPP - Youth of EPP
Konrad-
Adenauer-
Stiftung

Westminster Foundation

International Republican Institute
IDU - International Democrat Union
Kokoomus
Jaunais Laiks
Fidesz
ODS - Civic Democratic Party
CDU - Christlich Demokratische Union
The Conservative Party

RP INTRANET

Sisene intranetti

Seaded
Kasutajakonto tellimine

RP DEBATILIST

Res Publica liikmete modereerimata arutelulist. Telli üksikkirjad või päeva koondid.

Jah, astun debatilisti liikmeks!

.
Nädala teema
Ootame Euroopa Komisjonilt selgust Eesti ettevõtte tulumaksu osas

Res Publica esimees Taavi Veskimägi saatis Euroopa Komisjoni maksu- ja tollivolinik László Kovács’ile kirja, milles palub vastuseid võimaluste osas säilitada kehtiv ettevõtete tulu maksustamise re¾iim. Euroopa Liiduga peetud liitumisläbirääkimiste käigus anti Eestile üleminekuaeg kuni 31.12.2008, et selleks ajaks viia oma ettevõtete tulu maksustamist puudutav õiguskeskkond kooskõlla Euroopa õigusega. Teisisõnu ei ole üleminekuperioodi lõppedes võimalik Eestil säilitada tänast süsteemi, kus ettevõtete tulu ei maksustada mitte tulu tekke momendil, vaid jaotamisel.


Loe edasi!...

Veel samal teemal:

Uudised ja seisukohad

Valitsusel puudub järjekindel välispoliitika

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul viitab peaminister Andrus Ansipi telekanalile PBK öeldud väide Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimisseadusele lisatud preambuli tarbetusest valitsuse järjekindla välispoliitika puudumisele.

„Peaminister Ansip on korduvalt rõhutanud, et Eesti on piirilepinguid allakirjutades ja ratifitseerides teinud kõik omalt poolt sõltuva nende lõplikuks jõustamiseks. Kui nüüd äkki kõlab Ansipilt Eesti ametlikule positsioonile vastupidine arvamus, siis tekib küsimus – kas valitsusjuht ikkagi tajub, mida tähendab ühe riigi järjekindel välispoliitika,” küsis Mihkelson.

Loe edasi!...

Reiljan peab kandma poliitilist vastutust

"Hetkel kättesaadava informatsiooni põhjal hinnates, tundub ilmne, et Keskkonnaminister Villu Reiljan peab ulatusliku merereostusega seonduva eest kandma poliitilist vastutust. Laialdane reostus, tuhanded surnud linnud ja avalikkuse teadmatus on selle kuriteo hind, " ütles Veskimägi.

„Küsimus, kas minister on teadlikult või mitteteadlikult jätnud oma haldusalas toimuvast informeerimata, on oluline, kuid mitte määrav. Tulemus on ühene - rahvas on rohkem kui nädala elanud teadmatuses. Kui minister on jätnud informatsiooni edastamata teadlikult, siis on see kuritegu. Kuid ka teisel juhul, kui tegu on teadmatusega oma haldusalas toimuva suhtes niivõrd olulises küsimuses, siis see näitab, et minister ei ole suuteline oma valitsemisalal valitsema,” ütles Veskimägi.

Loe edasi!...

 

Valitsusel riigilõivude osas viletsad vabandused

Valitsuse tänane otsus mitte toetada Res Publica algatatud riigilõivuseaduse eelnõu on ebaloogiliselt motiveeritud ning näitab valitsuse suutmatust tegeleda Eesti vähese ettevõtlikkuse probleemiga.

Res Publica esitatud seaduseelnõu eesmärk oli kaotada tasu äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmise eest, et lihtsustada uute ettevõtete asutamist ja julgustada inimesi endale ise tööd andma.

Loe edasi!...

Res Publica parlamendisaadikud annavad rahuleppe aastapäeval koolitunde

Riigikogu Res Publica fraktsiooni liikmed annavad rahuleppe aastapäeva puhul Jõgeval ja Põltsamaal koolitunde. 2. veebruaril, kui eestlased tähistavad Tartu rahulepingu allkirjastamise aastapäeva, on Põltsamaa ühisgümnaasiumis tund Riigikogu aseesimehel Taavi Veskimägil ja fraktsiooni esimehel Marko Pomerantsil. Jõgeva gümnaasiumis on ühiskonnaõpetuse õpetajateks Andres Jalak ja Indrek Raudne, kes kumbki peab ühe tunni.

Saadikud meenutavad Tartu rahuleppe sõlmimist 1920. aasta 2. veebruaril, kõneledes sellest, milline tähendus on tänases päevas sellel, et Venemaa tunnustas leppega juriidiliselt Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Loe edasi!...

 
Poliitilised tulipunktid
1. Tööjõumaksude vähendamine
2. Loovust ja isikupära edendav kool
3. Vähem õigusakte, vähem ametnikke, vähem bürokraatiat
Fraktsioon
Riigikogu esimees Ene Ergma,

aseesimees Taavi Veskimägi,

Riigikogu suurim fraktsioon — 26 saadikut

Omavalitsusjuhid
240 saadikut kohalikes volikogudes,
18 volikogu esimeest,
26 vallavanemat,
3 abivallavanemat, 
2 linnapead,
5 abilinnapead
Täna
Hiiumaa Saaremaa Pärnumaa Viljandimaa Valgamaa Võrumaa Läänemaa Raplamaa Harjumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa